Kuidas panna laps raamatut lugema?
Üllatus – õpetaja jättis Ethelile koolivaheajaks lugeda kaks raamatut. Üks on ikka tõesti päris paks, teine selline paari-kolme päevane teema.
“Miks ma VAHEAJAL lugema pean?”
“Ma vihkan õpetajat!”
“Loe mulle ette pliiiiis!”
“Õpetaja on HULLUKS läinud!”
“Ma vihkan sind!”
“Lase mul rahus lugeda!”
“See raamat ei saa MITTE KUNAGI läbi!”
“Äääää-äääää-äääää…”
“Mõttetu vaheaeg!”
“Ma vihkan kooli!”
Selline on meie igapäevaelu. Kuidas panna laps raamatut lugema? Nii et ta tahaks seda lugeda?
Ausalt, ma võin ju sundida. Panen ta tuppa kinni, kuni 10 lehekülge loetud? Ei anna süüa, kuni 15 lehekülge loetud? Ei lase multikaid vaadata, kuni 20 lehekülge on loetud? Kuidas see paneb lapse lugemist armastama? Et ta ka tulevikus lugemist naudiks? Ei pane ju.
Ethel arvas, et see oli õpetajal one time thing hulluks minna ja vaheajaks raamatuid lugeda jätta. Pidin selle illusiooni purustama ja seletama, et kahjuks nii käibki. Peale selle, mida rohkem loed, seda soravamaks ja kiiremaks lugemine läheb.
“Sa solvad mind!”
“Kuidas ma sind solvan?” küsin mina.
“Sa ütled, et ma loen aeglaselt.”
Täna pidi Ethel lugema ca 20 lehekülge ja 2 on veel jäänud ja ta on alla andmas. Peale selle on ta täiesti närvis ja vihane. Ostsin talle pisikese asja, et kui tänaseks kõik, mis plaanitud, ära loeb, saab üllatuse. Mis ma pean nüüd igaks päevaks hakkama kingitusi ostma või? Appi küll noh!
PS: Ei me ei ole raamatuvõõras perekond muidu ja väiksest peale olen ka ette lugenud ja koos raamatuid sirvinud.
Lotta
Minge valige raamatukogust üks LasseMaia raamat välja ja las Ethel loeb seda sulle kõva häälega ette. Kohe üsna alguses arvake kumbki kes selles raamatus niinimetatud ‘kurjategija’ võiks olla ja raamatu lõpus siis saate teada kellel õigus oli. Kui üldse kummalgil õigus oli, sest need raamatud on HÄSTI kirjutatud 😉 😉 Sedasi koos lugedes on veel eriti põnev…arvan et selle sarja juures ka sulle endale 🙂 🙂
Mul plaan paari nädala pärast Eestisse tulles taas mõned osad LasseMaia raamatuid kaasa osta. Pagana kallid on teil seal need raamatud ikka ja selle sarja puhul ka veel sisaldavad üsna vähe teksti, aga selle ees, võrreldes paljude teise eestikeelsete lasteraamatutega jälle nii hea sisuga. Nutan ja maksan aga ostmata ka ei saa kuidagi jätta. Teil vähemalt veab, saate raamatukogust laenutada.
Eliisabet
Jummel, kuidas ma tahaks, et mu laps päriselt lugema hakkaks :S Kusjuures kõiki neid klassikalisi nõkse (raamatukogu, koos lugemine, mõlemapoolsed ettelugemised jne) oleme kasutanud, ta on eluaeg näinud, et alati tasub raamatut kotis kanda, sest kunagi ei tea, millal tekib olukord, kui saab lugeda, rääkimata sellest, et kodus loetakse igas võimalikus ja võimatus olukorras, aga tema enda lugemine on ikka sundimine.
Suveks jäi neil kolm raamatut (lõpetas ka esimese klassi), õpetaja andis nimekirja, kust valida, kusjuures nimekirjas on nii erineva raskusastmega raamatud kui ka rohkem poistekaid ja rohkem tüdrukutekaid, nii et õpetaja poolt väga viis lähenemine. Mitte et sellest väga palju tolku oleks, sest poiss loeb ka enda valituid raamatuid pika hambaga.
Muidu LasseMaiat kiidan mina ka. Lisaks sellele, et need lood on põnevad, on seal paraja pikkusega peatükid (4-5 lehekülge),mis minu poja jaoks oli päris oluline argument, ta sai peatükikaupa lugeda õhtuti ilma et tuju ära läheks.
Ketlin
Soovitan kindlasti “lugemispäevikut” pidada. Eriti just nende suvevaheaja raamatutega, muidu on kontrolltöö ajaks ammu ilma unustatud, millest raamatus juttu oli. Omal ajal sai tehtud sedaviisi, et pealkiri, autor, väike kokkuvõte sisust ja pilt juurde joonistatud.
Mul oli kaks eraldi päevikut, üks kohustusliku lugemise jaoks ja teine vaba valikuga. Ei jõudnud veel kooli vihikuga poole pealegi, kui enda meelelahutusvihik juba täis sai.
Mingi aeg jäi lugemine soiku (loe: polnud populaarne, sest kõik teised ju vingusid-virisesid). See periood ei kestnud kaua, vist veerand või kaks.
Mingi hetk avastasin Sören Olsson ja Andres Jacobsson “Berti päevik”, “Berti mõtisklused” jms. Vot kus siis arenes alles lugemiskiirus 😀 õige pea olid kõik raamatukogus olevad loetud ja meel mõru, et neid rohkem pole.
Igatahes jõudu-jaksu lugemisarmastuse juurutamisel.
Tehke kindlasti kasvõi mõned märkmed raamatu kohta, mille osas kunagi lugemiskontroll tuleb. Hea enne testi üle vaadata ja kehv hinne jääb saamata.
ebapärlikarp
Me alati jutustame raamatud läbi enne testi, aga tänud soovituste eest 🙂 Berti mäletan isegi!
HM
Kas koos lugemine ei oleks teema? Et kui sina teed näiteks süüa, siis laps loeb sulle raamatut ette ja mõnikord võib teha ka vastupidi, et peale x peatükkide sulle ette lugemist võid sina talle mõned leheküljed unejutuks lugeda? Veel tundub, et vana hea vanemlik liialdus ka äkki töötaks, et räägid lapsele, kui põnevad need raamatud ikka on. Mina olen rääkinud juurde ka raamatute autoritest, mida nad veel kirjutanud on, kui olulised ja tuntud nad kirjanduses on jne jne, ehk et püüdnud raamatute lugemist hästi põnevaks teha.
Meie oleme oma lastele “sünnist saati” jutustanud, et raamatute lugemine on parim ja huvitavaim tegevus üldse, kui loed raamatuid, ei hakka sul kunagi igav ja et igale raamatule tuleb anda võimalus ja ta läbi lugeda (tavaliselt muutuvad ka alguses venivad raamatud mingist hetkest põnevaks). Lisaks jutud, kui targaks ja huvitavaks inimeseks sa ise muutud, kui palju loed. Tundub, et sellest “ajupesust” on kasu olnud, sest esimese klassi suveks jäetud suvelugemine, mis koosnes kuuest raamatust (Tobias ja II B, Ernesto ja küülikid, Triinu ja Taavi uued ja vanad lood, Kiigelaud, Kaelkirjak ja Neli hommikut ning üks õhtu), olid kõik loetud juba jaanipäevaks ja seda põnevuse ning rõõmuga.
Ma usun, et kui lugemisega “reele saada” ja sellest hea kogemus tekib, siis saab lapsest lugeja varem või hiljem.
Mõnusat suve ja palju raamatuid!
lilleriin
Ma olen Lottaga nõus. Eesti lasteraamatud on liiga ilukirjanduslikud ja nii väikesel lapsel on raske kirjaniku kujundlikku keelt lugeda ja mõttest aru saada. Seni kuni lugemist alles sujuvaks harjutatakse, peaksid raamatud olema tõelised lastekad. Mu lapsed on Iirimaal koolis ja siinsed raamatud on erinevate tasemetega lugejatele, kuid ühine joon on see, et need on nii põnevad, et laps vahel luges ise paar lehekülge rohkem kui pidi. Ta pidi alati kõva häälega lugema, et oleks näha, millist sõna ta hääldada ei oska, ühtlasi oli näha ka kuidas laps tõesti tahtis teada, mis järgmiseks juhtub selles loos, mitte ei sundinud ennast ühekaupa sõnu lugema ilma, et mõte kohale jõuaks. Ma ise hakkasin samamoodi loo põnevuse pärast lugema raamatuid üksi edasi. Ema luges alguse ja jättis mingi põneva koha peal pooleli ja ma sundisin siis ennast lugema, et teada saada, mis edasi juhtus raamatus. Londiste raamat on küll aegunud tänapäeva laste jaoks. Kahjuks ma eestikeelseid raamatuid soovitada ei oska, aga inglisekeelsetest on poiste lemmikud Captain Underpants, Tom Gates, Roald Dahli raamatud, Horrible History, ühesõnaga seiklused peavad olema ja nalja peab saama. Kohustuslikud raamatud olid koolis Oxford Reading Tree omad, kus samad tegelased läbi erinevate tasemete raamatute järjest suurematesse seiklustesse sattusid. Järjest korduvad sõnad aitasid lugemisel iga kord paremaks minna ja igas uues raamatus oli igas peatükis kuskil 6 uut sõna, mis oli vaja siis selgeks õppida. Inglise keeles lugema õppimisel on nägemismälu järgi lugemine väga oluline, aga ka eestis on palju lapsi, kellel on nägemismälu ja samad korduvad sõnad aitavad kiiremini ja kergemini lugema hakata.
Lotta
Mul õpib laps Inglise koolisüsteemi järgi ja meil sama lugu selle lugemisega nagu teil Iirimaal. Vastavalt tasemele ja igas tasemes on nii palju erinevaid raamatuid mida lapsed saavad ise iga päev endale koju lugemiseks valida, et kõigi jaoks leidub midagi põnevat. Meil loeb laps nädalas 4 või 5 raamatut läbi. Nüüd kui ta viimasel lugemistasemel on, siis on osa raamatuid ka üsna paksud ja nende lugemiseks läheb siis natuke rohkem aega, aga alati loeb suure õhinaga ja tahab teada kuidas jutt lõppeb. Ma ise ka alati suure põnevusega vaatan ta kotti, et mis raamatu ta täna valinud on ja ootan kui ta seda mulle lugema hakkab.
Kahjuks peab aga Eestis tõesti tikutulega taga otsima selliseid õhukesi, aga põnevaid raamatuid mis mõeldud 6-8 aastastele lastele ise lugemiseks. 7 aastased on juba suured lapsed ja näiteks mingite aabitsas olevate juttude juures kaotaks minu 7 aastane igasuguse huvi lugemise vastu ära (pildid on aga küll paljudes aabitsates väga ilusad 🙂 Ma proovisin talle neid ise lugeda kui ta oli 5 aastane ja juba siis olid need talle nii igavad, et sisutühjad, et ega ma kaugele nendega ei jõudnudki.
Enne oli probleeme ka leida 3 või 4 aastastele selliseid põnevaid ja mitte väga ilukirjanduslike raamatuid eesti keeles. Kontrast oli eriti suur võrreldes kui palju selliseid raamatuid inglise keeles eksisteerib. Õnneks viimastel aastatel on hakatud paljusid tuntud inglisekeelseid lasteraamatuid ka lõpuks eesti keelde tõlkima, aga sellistest põnevatest 7+ aastastele ise lugemiseks mõldud raamatutest on ikka veel minu arvates puudus.
Lotta
Minu arvates see Eesti kohustusliku kirjanduse lugemine pigem tapab laste lugemishuvi kui kasvatab (pidades silmas just algkoolilapsi). Nagu mingi sunnitöö ja pärast peab veel testi ka läbima 🙁
Miks ei võiks õpetajad lihtsalt lastele öelda, et peate suve jooksul läbi lugema kaks raamatut, ise saate valida mis raamatud, aga raamatud ei tohi olla alla xx lehekülje (või minu poolest lugegu kas või ‘MUNA’ raamatut, nii kaua kui vähemalt midagigi loevad). Pärast sügisel teete klassile ühest loetud raamatust esitluse (räägite mõne naljaka seiga, või mis teile selle raamatu juures meeldis-ei meeldinud). Esitluse juurde kuulub ka mingi, kas raamatuga seotud ‘asja’ meisterdamine mistahes vahenditega, või lihtsalt jutu teemal mõne pildi joonistamine (või koomiksi vormis näiteks). See asi võib siis olla kas mõne tegelase kuju (õmmeldud, kleebitud-liimitud, plasteliinist, savist, puutükkidest jne jne, või mõni kostüüm või mis iganes. Midagi sellist mida on endal tore teha ja hiljem ka põnev teistel vaadata.
Minu arvates oleks selline lähenemine lastele palju põnevam ja loomingulisem ning sedasi saaks ka teisi lapsi mitte sunniviisiliselt mõnda uut raamatut lugema meelitada, kui nad kuulevad kuidas mõni raamat on klassikaaslasele meeldinud, või nende jutu järgi huvitav.
Kontrolltöö ära jätmisega väheneks ka lastel pinge midagi sunniviisiliselt teha ja nad oleks lugemise suhtes avatumad, sest siis ei pea muretsema õigete või valede vastuste üle ja nad saavad rääkida raamatust vabas vormis just nii nagu nemad raamatust aru said või õigeks peavad 🙂
ebapärlikarp
Üks raamat oligi neil kooliajal vaba valik ja pidigi nii tegema, et oluustratsioonidega esitlus 🙂
Lotta
Kas Ethel on juba lugenud LasseMaia detektiivibüroo sarja raamatuid? Need on sellised põnevad jutud ja samas ei sisalda palju teksti. Soovitan alustada näiteks Tsirkusemõistatuse või Loomapoemõistatusega.
http://www.apollo.ee/catalogsearch/result/?q=Lassemaia+Detektiivibüroo
või kui ta veel ei ole lugenud, siis Roald Dahl-i Vapustav Härra Rebane https://www.rahvaraamat.ee/p/vapustav-härra-rebane/733577/et?isbn=9789949967780
Hästi tore on ka see sari millel on kolm osa https://www.rahvaraamat.ee/a/authors/rose-lagercrantz/299910/et#!/offset=10&limit=10&recountProducts=false&recountTotalProducts=false¶ms%5BdisableLanguageFilter%5D=1¶ms%5Bpeople%5D=author.299910&order=popular
Need on hetkel minu 7 aastase lemmikud Eesti raamatud.
ebapärlikarp
Ei ole. Uurime 🙂
Lotta
Viimane linkei tööta millegipärast, panen uuesti
https://www.rahvaraamat.ee/a/authors/rose-lagercrantz/299910/et#!/offset=0&limit=10&recountProducts=false&recountTotalProducts=false¶ms%5BdisableLanguageFilter%5D=1¶ms%5Bpeople%5D=author.299910&productLanguage%5B%5D=111&order=popular
ebapärlikarp
Tänks 🙂
Liina
Tahtsin ka just LasseMaia raamatuid soovitada. Minu mõlemal lapsel tekkis ise lugeda tahtmine just nende raamatutega, ootavad muudkui uusi osi. Nüüd loevad juba Pottereid. Noorem laps läheb ka sügisel 2. klassi.
iSiil
Oo nii normaalselt vajutasin SAADA juba 😀 Et ühesõnaga aitaks üldse lugemisharjumuse tekkimine-tekitamine (no ja kui see tegelt on, siis edasine jutt on mõttetu, sest mul praktikat pole). Mina hakkasin juba lasteaias lugema, sest mulle hullult meeldis, et ma sain ise raamaturiiulist kodus või siis raamatukogus valida, mida lugeda. Et lähetegi raamatukokku ja lased tal endal uudistada ja valida seal, emb-kumb siis, et kas ta tahab ise lugeda või et sina ette loeks. Tema valik ja tahtmine nii öelda. Ja siis, kui harjumus juba olemas ja läheb nö libedamalt, siis saab ennast ka sellest läbi närida, mis võib-olla muidu lemmik just ei oleks. Äkki töötaks kuidagi nii?
ebapärlikarp
Ta käib koolis ise raamatukogus ja toob mulle raamatuid 😀 Ise on endale toonud rohkem selliseid harivaid laste pildiraamatud loomadest ja ajaloost, kus on väga vähe teksti ja isegi seda käsib ette lugeda 😀
iSiil
Hehe. No siis ma lihtsalt soovitaks Kettamaailma raamatuid, Harry Potterit, kõiki Lindgreni raamatuid ja vb isegi mingeid teismelise Sabrina jutte või miskit, mis nagu sikutaks lugema. Kindlasti on olemas kusagil raamatud, mis ka talle hirmsasti meeldivad. Ise pole lugenud, aga need Pettson ja Findus pidid ka suur hitt olema. Mis veel väiksest ajast meenuvad? Pan Kleksi akadeemia, Härra Huu, Väike nõid, Gerald Durrelli kõik raamatud… Oeh. Kindlalt üks neist murrab koodi! 😀
ebapärlikarp
Sabrina on kusjuures hea mõte, peaks üle vaatama, mis vanusele see nüüd sobikski 😀
iSiil
See tegelt on vist põhikool, aga no keda kotib, tänapäeva lapsed on veel targemad ja varaküpsemad 😀 Selles samas ooperis on veel Sweet Valley High ja vennad Hardyd (no mida mälestusi)…
iSiil
Endal küll lapsi ei ole, hullult lihtne ladrata onju, aga ma arvan ka umbes nii, et ehk aitaks kaasa ka see, kui
Johanna
Meil on sama vana piiga ja ka peab lugema suvevaheajal. Aga no, need on sellised üliõhukesed: Pätu, Jürimari Perelood ja Paula lugude sarjast omal valikul üks raamatuke. Neid ta ikka meeldetuletuse peale suure surmaga loeb. Parema meelega tahaks ta lugeda oma lemmikuid. Samas, üks tuttav mul kurtis, et lapsele 1. kl suvel jäetud Leiutajateküla Lotte lugeda. Ja sellel lapsel ei edenevat lugemine kohe üldse, nii et tore motivatsioon siis sellisele, eksju, arvestades raamatu suurust-paksust. Ma olen oma võsukesele maast madalast ette lugenud ja kuna ma ise armastan väga lugeda, siis minu suureks heameeleks ka talle pakub see huvi. Kas selle jaoks ongi retsepti, kuidas panna/meelitada last lugema, ma öelda ei oska. Väike preemia ehk ahvatleks, samas tõesti ei saa iga loetud lehekülje eest asjadega tasuda. Paljud täiskasvanudki, keda tean, kehitavad õlgu – “Raamatud?! – Viimati lugesin kooli kohustuslikku kirjandust…”
sofikene
Minu poeg pole ka kunagi lugemist armastanud, aga kohustuslik kirjandus tuleb ju enne lugemiskontrolli läbi lugeda. Meil sobis variant, et loeme peatükkide kaupa – ühe loeb tema, teise mina talle ette.
Eelmise kommenteerija väga heast nimistust olen kasutanud ka seda “teeme peale lugemist midagi, mida laps väga soovib”. See oli päris hea motivaator.
Kuna minu noormees armastas kunagi väga joonistada, siis raamatu lõpus lasin tal kõige põnevamast seigast/tegelasest omanäolise pildi joonistada ja see kaunistas kaua meie “kunstinäitust”.
Edu teile! 🙂
ebapärlikarp
Tänks, ma arvan ka, et see motivaator, et pärast teeme midagi koos, mõjub palju paremini, kui mingi keelamine ja sundimine.
kristipere
Ei tea, mida kõike Sa oled katsetanud ja mida mitte, kuid panen kirja mõned ”nipid”, kuidas me ise lastega töötades oleme proovinud neid motiveerida.. Või lihtsalt lugema sundida, sest vahel ei jää muud üle 🙂
*lugege koos aga mõlemad oma raamatut – istute diivanil, toas vaikus, kõrvuti ja loete mõlemad oma asju aga teete seda vähemalt koos
*lase tal endal ette lugeda ja jutustada
*tehke lugemisest mäng – loeb mingi arvu lehekülgi ära, võib lasta ise valida kodus, kes teeb pääsukest, loeb veel ühe lehe võib valida, kes teeb prääksuga kükke, jookseb tagurpidi läbi maja. saab ka vastupidi – sina lased tal midagi tema mõistes naljakat teha peale mingit arvu lehtede lugemist.
*leppige kokku, et peale seda, kui raamat on läbi teete koos midagi mõnusat või toredat, mida igapäevaselt teha ei jõua – usun, et käid tegelikult lapsega palju erinevates kohtades ja pakud talle palju elamusi aga ehk ta suudab siiski midagi välja mõelda ja leiate mõne kompromissi sel teemal
*loe talle ette ENDA raamatut
*minge koos raamatukokku ja valige mõni raamat, mida sina loed talle ette
*tehke mingi motivatsioonitabel.. ma ei tea, kas tema vanuses tüdrukut huvitavad kleepekad, kuid ehk näiteks teatud arvude puhul annad talle mõne ägeda kleepeka, mille ta saab panna kuskile tabelisse, kleepsuraamatusse
*peida tema raamatulehtede vahele väikeseid nalju, armsaid kommentaare jms – näiteks et kui ta loeb oma 10 lehte ära, siis leiab ta sealt vahel mõne sinu kirja, märkme, tobeda kommentaari, teie oma nalja vms
Rohkem mul kiiruga meelde ei tulegi. Lohutuseks – kui te kodus loete ja sa loed talle ette, siis küll ta jõuab ka sinnani, kus talle endale see ikka meeldima hakkab. Kuna ta ju praegu ise valida ei saa, mida ta loeb, siis ehk see võib ka trotsi tekitada. Kui saladus ei ole, siis mis raamatud tal kohustuslikud on? 🙂
PS! Olen mitu korda tahtnud kommenteerida, et ma usun, et sa oled hästi tore ja hea ema ning tüdruk on hästi-hästi armas.
ebapärlikarp
Aitäh soovituste eest, mõtlen nende peale 🙂 lugeda oli vaja ninatark muna ja Londiste.
kristipere
Kusjuures minu jaoks arusaadav, et laps neid lugema ka nii väga ei kipu – toredad raamatud mõlemad aga üsna vanad siiski. Mulle tundub, et uuemad raamatud ikka lähevad paremini peale ka 🙂 (jah, kuigi ma ei ole ei õpetaja ega kasvataja, loen ma väga palju lasteraamatuid oma 4-aastasega aga paljus osas ka lihtsalt endale :D)
Heli Künnapas
Väga head soovitused! Ma oleks ka pakkunud, et lugege kõrvuti mõlemad oma raamatuid. Või siis loe talle ette mingi osa ja siis kui läheb põnevamaks, äkki tahab ise edasi lugeda.
Meil küll vanim alles läheb kooli, aga tema avastas ise, et võib väikestele kodus ette lugeda. Ehk siis motivatsioon on see, et väiksed ei oska lugeda ja tema, kui suur vend, loeb neile ette.
Britt
Ma eeldan, et nende raamatute läbilugemist kontrollitakse ka sügisel, eks? Siis polegi muud kui hoopis ütledki lapsele, et sina teda sundida ei saa ja tegelikult ei mõjuta selle lugemine kedagi teist kui ainult teda ennast. Loeb läbi, on rahu majas ja saab uuele kooliaastale vastu minna. Ei loe, siis ei saa aru millest tunnis räägitakse ja tunnikontrolli puhul saab kehva hinde. Kui talle sobib, siis palun väga.
Muidugi on risk, et tal ongi suva, aga ma läheks selle peale välja, et nii pisikest veel ikkagi huvitab nii-öelda “heas kirjas” olemine ja hinded. Äkki läheb jonn üle 🙂
ebapärlikarp
Jah seda olen ka seletanud. Ma arvan, et seda mõikab ta alles siis, kui see kehv hinne käes on :S