Kuigi suvel on olnud lasteaed, kus Ethel käis, lahti ja ta käis seal ka ca poole suvest, siis juulis sünnipäeva korraldamine oli päris suur katsumus – lapsed olid lihtsalt kõik kuskil maal ära. Mäletan, et kui ta 5 sai, siis läks see korraldamine kuidagi valutult, aga 6seks saades ajasin külalisi lasteaiast tikutulega ja e-mailidega taga. Massides külalisi ei tulnud, aga lõpuks oli tore ikka. Kuid mu stressitase, kas tuleb ikka 5 inimestki kokku  ja laps pääseb maailma suurimast pettumusest, oli samuti laes.

Ma kirjutasin “traagika” jutumärkides, sest noh, kuidas võtta – ega alati ei peagi lapsele maailma suurima pidustusega sünnipäeva korraldama ja Katy Perry isiklikult kohale kutsuma. Aga olgem ausad, suht iga keskpärane laps tahab oma sünnipäeva puhul mängutoas möllata, palju sõpru, limpsi ja kingitusi. See on paratamatu, kui sa ei ela just… Ma ei tea… Lüganusel, Avinurmes, Väike-Maarjas või Türil? Tallinnas on see paraku norm, sest “teistel on ju ka nii” ja “aga eelmine aasta ju oli nii”. Teate küll, need suurimad argumendid üldse!

Kui ma muidu juba ammu oma lapsele igasugu asju kokku ei osta (mis lõppes umbes siis, kui ta 3-4ne oli ja me mänguasju pidime hakkama juba otsapidi ära andma, sest enam ei mahtunud), siis sünnipäeval ei taha ju lapsele ka pettumust valmistada. Samas, kui ta kuueseks sai, siis lubasin iseendale, et ei, ma ei suuda seda enam sedasi uuesti korraldada ja muretseda, et ega kõik juhuslikult maal ei ole ja kas keegi saaks üldse tulla.

Eelmine aasta, kui Ethel sai 7, suutsin ma ta ära veenda, et mängutoa pidu ei tule ja läheme hoopis Lottemaale koos ja pärast seda Pärnusse spaasse, jääme ööseks ja oleme lihtsalt mõnusad. Muidugi käis sinna juurde ikka ka kingitus. See idee läks lõpuks Ethelile peale küll. Lottemaa päeval oligi tal päriselt sünnipäev ja kui ta seda Lotte tegelastele rääkis, lauldi talle sünnipäevalaulu ja laps tundis end erilisena 🙂

See aasta, kui oli Etheli esimene sünnipäev koolilapsena, tahtis ta Lasergame’i sünnipäeva, ma tean, et tahtis, aga ma suutsin sellest ikkagi kuidagi ilma draamata ja uhkusega välja tulla ja korraldasin talle eile ikkagi väga laheda sünnipäeva päeva.

Hommikul sai Ethel väikseid kinke ja Karl ostis talle ühe Minecrafti lego, mida ta on hullult fännama hakanud. (Lisaks oli meil eelmine nädalavahetus ka sünnipäevaväljasõit koos managa Laulasmaa spaasse).

Läksin tööle hiljem ja tulin varem (hea loogika :D). Hommikul oli meil jäätis küünaldega (sest Ethel torti ei söö) ja õhupallid. Õhtul viisin Etheli koos tema kahe hea sõbrannaga kinno “Jääaega” vaatama. Läksin riski peale välja ja ostsin eelmine nädal 3 piletit ära, mõtlesin, et kaks sõbrannat ikka kaasa saab ja kui isegi kõik maal, siis lähen ise. Õnneks said tulla tema üks parimaid sõbrannasid koolist ja parim sõbranna lasteaia päevilt, kes tõid nii armsalt mõlemad lilli ja väikse kingi. Andsin neile taskuraha, et nad saaks popcorni osta ja sõidutasin nad kinno.

Õhtuks oli Ethel nii läbi, et jäi multikaid vaadates lihtsalt magama.

img_0470