Käisin pangas. Mul oli sinna asja, sest mõtlesin lühendada oma eluasemelaenu makseperioodi. Ja kuna niikuinii pidin minema, siis mõtlesin juba uurida ka elukindlustuse kohta. Aeg oli kokku lepitud ja astusin siis SEBi sisse. Tädi arvas, et tulin lapsele kogumishoiust tegema. Ma ei tea, mis neil SEBis omavahel infovahetusega juhtus, aga kuidagi suutsin ma toda naist ikkagi veenda, et ma siiski ei tulnud oma lapsele hoiust tegema.

Kui olin suutnud ta ära veenda, küsis ta, et mis põhjustel ma siis tulin. Ütlesin, et esimene on see, et soovin lühendada oma eluasemelaenu makseperioodi. SEBi tädi vaatas mulle otsa sellise näoga, nagu ma oleksin talle öelnud, et tulin siia Rimi banaane kaaluma.

“Aga teie kuumaksed siis ju SUURENEVAD!!!!”

Huvitav, kas ta tõesti mõtles, et kui ma soovin makseperioodi LÜHENDADA, siis ma arvan, et mu kuumaksed VÄHENEVAD?

Pärast väikest järjekordset veenimist, et ma ei ole idioot ja ma soovingi maksta iga kuu rohkem, et laenu kiiremini tagastada, sai ta mu mõttest aru ja andis täitsa head nõu. Nimelt oli mu laen niivõrd hea intressiga hetkel, et pole mõtet sellega midagi teha, kuna lepingut muutes, muutuks ka intress automaatselt suuremaks. Kui inimene soovitab laenu kiiremini tagastada, siis lihtsalt teatagu 3 kuud ette ja kandku  suva summa üle. Siis mingeid trahve ei tule ja intress ei muutu. Mõistlik.

Ja nüüd kaotasingi ma oma terve mõistuse, mille pärast hiljem ma ikkagi hakkasin kahtlema, kas ma mitte ei ole idioot!

Hakkasin uurima elukindlustuse kohta. Mõte oleks siis selles, et kui sussi püsti viskan, siis saaks minu laps mingi summa. Ja kui ma invaliidiks jään, siis saaks ma ise mingi summa, et riigi poolt antavaid sente veeretama ei peaks. Summad, mis ma kindlustusse märkisin, ei olnud suured – mõlema juhtumi puhul 50 000 EUR. Kindlustuse kuumakse tuli aga niivõrd suur, et seda iga kuu 5a järjest makstes tekib tõenäoliselt tahtmine tõesti end poolvigaseks ratastooli kukkuda, sest muidu jääb hinge närima, et f*cking tühja makstud.

Ma siiski arvan, et elukindlustuse kuumake ei tohiks olla nii suur summa, et selline asi kripeldama jääks. Aga MA EI TEA MIKS, kuid selle lepingu ma sõlmisin. Keegi ei mõjutanud mind. Tädi ei surunud midagi peale, ta isegi ütles, et tehke see elukindlustus hiljem kellegi teisega, sest tema ju arvas, et tulen lapsele hoiust tegema, ja pole tegelikult ammu elukindlustusi müünudki (kuigi lubas vormistamsiega hakkama saada). Keegi ei helistanud mulle pangast, ega surunud midagi peale. Isegi kui on helistatud, olen viisakalt alati öelnud, et tulen siis, kui ise tahan. No nüüd siis tahtsingi ise tulla ja absoluutselt arusaamatu tehingu sõlmida?!

Kodus mõtlesin, et MIKS ma üldse pangast seda kindlustust küsisin. Tänaseks olen suhelnud kindlustusmaakleriga ja mõistnud, et on võimalik teha elukindlustus ka sellise kuumaksega, mida makstes ma ei soovi iseenda surma 😀

Mul on vist 14 päeva aega oma tehtud lepingust taganeda? Suht mark, aga mis teha.