Leidsin ühe väärt postituse, SIIT. Jah, see on piimast ja piima joomisest. Ma ei taha väga pikalt sellest ise kirjutada, Kristina postituses on faktidega väga hästi teema ära seletatud. Ka mina ei löö kellelgi lehmapiimaklaasi suu eest ära. Ostan vaheldumisi erinevaid piimasid – lehma-, soja- ja vahel ka mandlipiima. Ethel sööb hommikusöögiks krõbinaid piimaga, üldiselt valan talle sinna törtsu lehmapiima, vahel sojapiima. Ta ei saa vahest aru. Mandlipiimaga tehes, ütleb, et see on imelik. Mõnikord (paar korda kuus) ta küsib, et tahaks piima JUUA. Siis kallan talle pool klaasi lehmapiima, joob ära ja isu rahuldatud. Aga meie peres ei ole mingit sellist traditsiooni, et küpsetame iga pühapäev 1,5 liitri piimaga pannkooke, siis joome 2 liitrit veel kõrvale ka ja teeme piimavuntsidest instapilte. Kohvi peale panen üldjuhul sojapiima, samas kui parasjagu pole, kallan törtsu lehmapiima.

AGA, kui keegi tuleb rääkima, kuidas piima joomine on ellujäämiseks hädavajalik ja teisiti ei ole võimalik, siis… Noh, see on vale! Õnneks keegi niimoodi otse ei tule rääkima. See käib pigem piimatootjate jms promo kaudu läbi meediakanalite. Need ma lasen üle.

Kui keegi tuleb rääkima, kuidas aastaid on piima joodud. Siis ma võin vastu väita, et aastaid on ka autos tagaistmel sõidetud ilma rihmata, aastaid on olnud lubatud siseruumides (restoranides, ööklubides) suitsetamine ja aastaid on politsei teinud tööd ilma DNA testideta. Mitte mingi argument ei ole see, et midagi on aastaid tehtud.

Tegelikult oli mu eelnev jutt sissejuhatuseks lihtsalt ühele väiksele tõigale, mis ma möönata tahtsin, aga nö ühe lausega oleks seda nagu loll blogisse kirja panna. Sattusin mingi päev sellise saate otsa nagu “Roaldi nädal” (Kas piim saab otsa?). “Kui juba vesi maksab poes tunduvalt rohkem kui piim, siis on ikka kuri karjas ja piimatalunike elu pole kiita. Täpselt sellest see saade ka räägib,” võtab Roald Johannson oma tänase saate kokku. Ja seal istus Roald piimatootja kodus supilaua taga ja küsis piimatootja käest, et kas ta pole mõelnud, et võiks hakata sellest piimast tegema mingit muud tooded, noh juustu või kohupiima vms (millele oleks ka turgu). Ja see mis vastus ja mis toonil see vastus sealt tuli… Täpset sõnastust ei mäleta, aga 98% oli selline: Kulla poja, ega minul pole TÖÖD juurde vaja, mul on RAHA vaja.

Eks igaüks võib sellest vastusest välja lugeda oma tõe. Nagu ikka, pea iga (talu)mees on kellegi isa ja kellegi naine ja mina ei soovi ühelegi perele majanduslikku kitsikust või halba. Aga minu jaoks võtab see vastus hästi kokku (keskmise?) talumehe suhtumise a) muudatustesse (pigem suren, kui midagi muutma hakkan!) ja b) turuga kohanemisse (turg kohanegu minu järgi, mitte mina tema järgi!). Praegu ma natuke palju üldistan ja lihtsustan, aga see on hetkel vajalik et pointi välja tuua.