Ma olen Jüri fänn olnud sellest hetkest, kui teda Superstaari saates nägin. Ma olen tema fänn ka täna. Jüri ütles ühes intekas 100% tõese fakti – Eesti rahvas valis tema Eurovisooni võistlusele. Sellele ei ole võimalik vastu vaielda! Kuid kas me hääletasime sinna mingi totaka kaarditriki, väga halvasti istuva ülikonna ja pokkeritemaatilise (või misasi see oli?) lavalise lahenduse?!

NB! Palun selliseid “jokkereid” PÄRAST Eesti Laulu hääletust mitte välja käia! *Nagu minu õde tabavalt nentis – hääletasime James Bondi, aga saime Batmani Jokeri.

batman_card_cap_1

Kui me oleme kedagi Eesti Laulul valinud näiteks just tema LIHTSUSE pärast, siis lugupeetud korraldajad, teil ei ole õigust kogu kontseptsiooni totaalselt muuta! Jah, lava on suurem ja see potentsiaal tuleks ära kasutada, kuid see tuleks ära kasutada jäädes ikkagi algse temaatika juurde. Pettunud oleksin ma siis, kui Jüri algne variant ei oleks edasi saanud, praegu ma aga tunnen, et mind on petetud!

Põikan korra ka veidi kõrvale… Ringvaade näitas punase vaiba intekaid enne kontserte. Malta lauljalt, kes juba teist korda (jäädes eelmine kord teiseks) Maltat esindama tuli, küsiti, et miks ta uuesti Eurovisioonile tahtis tulla. Tema vastus oli tegelikult väga tabav, aus ja iseenesestmõistetav. Ta ütles, et Eurovisioon on parim koht (ses mõttes et suurima publikuga) üldse, kus oma muusikat promoda. Algselt täiesti tavaline diplomaatiline vastus pole seda tegelikult teps mitte. Suurem klišee on rääkida kõigile, kuidas ma tulin siia lihtsalt nautima (ainult!) ja seda viimast sõnumit kannavad edasi vist enamik Eesti esindajaid. Nautimine on oluline, kuid kui teed õiget asja, siis see peaks olema kõrvalboonus, mitte eesmärk omaette.

Kas asi on selles, et Eesti esinejad ei tahagi välja poole vaadata? Nad teavad, et see nõuab liiga suurt tööd? Kodust eemal olekut? Eesti esineja lepibki lihtsalt igal detsembril kirikus või Anne Veski juubelil paarisajale inimesele lõõritamisega? Aga meil ju on neid, kes tahaks. Kindlasti on! Aga nemad ei lähe Eesti Laulule? Või nad esitavad oma laule konkursile küll, aga esialgne (arvan, et selles kontakstis täiesti korrumpeerunud žürii) ei LASE NEID LÄBI?!

Eesti Laulul osalevad (loe: lastakse läbi) üldistades järgmised kategooriad:

  • Superstaarid, mõtlen tolle saate kasvandikke.
  • Inimesed, kes tunnevad õigeid inimesi.
  • Rolf Junior.
  • Sven Lõhmus, ükskõik, millise lauljaga.
  • Keegi naljanumber.

Jah, ma arvan, et mõnikord on kogemata läbi läinud ka mõni päris potentsiaalikas esineja, näiteks see aasta I wear experiment, kuid need on üksikud pärlid jõepõhjas.

Kui palju on räägitud, et Eesti Laulu kontseptsioon ei lähe kokku Eurolaulu kontspetsiooniga. Siin kohal ma muidugi küsiks, et mis see Eurolaulu kontseptsioon tänapäeval üldse on? Vaadates kontserdi virr-varri tundubki, et ainuke mõistlik põhjus ühel artistil sealt osa võtta, ongi see egositlik soov oma muusikat näidata, võimalikult paljudele meelde jääda, kontakte saada ja siis lõpuks ka muidugi esindada võimalikult hästi oma riiki.

Eesti Laulu kontseptsioonil pole tegelikult suurt häda midagi, ka Eurovisiooni kontekstis. Välja ei pea vahetama laulukonkurssi Eesti Laul, vaid selle taga olevad inimesed, kes valivad inimesi. Et nende miljonite vaatajate ette saaksid lõpuks minna ka need, kes ei lähe lihtsalt nautima.

Rohkem ambitsiooni, Eesti lauljad!

Vähem korruptsiooni, korraldajad!