Täiesti hull, ma ei julgenud eile õhtul pärast tööd koju tulla. Ma tõesti mõtlesin vabandusi välja, et võiks hoopis šoppama minna vms, aga pärast seda oleksin ikkagi pidanud ju koju minema. Eile pidi meil lõpuks esimest korda koristaja tulema, kes sel ajal, kui mina tööl, koristab ära meie kodu. Koristaja on nõme öelda. Tegelikult oli see inimene nii sümpaatne ja tore ja hea suhtleja ja sõbralik ja energiline. Samas, miks üks koristaja ei võiks kõike seda olla? Mina siiski ei taha nimetada teda koristajaks, vaid abiliseks. Inimene, kes aitab mul meie elamist koristada.

Ma ei julenud koju tulla, sest kuigi ma olin üle saanud hirmust, et ikkagi võõras inimene tuleb mulle koju ja mind ennast ei ole samal ajal siin, siis kartsin ma, et äkki on midagi valesti tehtud või liiga lohakalt tehtud vms. Koju jõudes oli mul lausa piinlik, et olin üldse mõelnud, et midagi sellest võiks juhtuda. Inimene oli kraaminud puhtaks KÕIK pinnad – pealsed, kapiuksed, põrandad, peeglid… Külmkapp läikis. Klaasist pinnad läikisid. Vannituba läikis… Ja meil on seal tegelikult MATID PLAADID! 😀

Ma isegi arvan, et ta lõhkus vahepeal kogemata ära saunaukse ja käis ostis ruttu uue, sest see nägi välja nagu uus, ja mina ei ole seda selliseks kunagi suutnud puhastada.

Ta oli puhastanud ära kõik hambaharjatopsid, vedelseebitopsi ja minu lõhnaõlipudelid. Oli aidanud välja kolida ka ühel ämblikul, kelle pesa ma saunast päev enne avastasin, kuid keda ma NEVER ise puutuda ei julgeks. Mul tegelikult suva, parem isegi, kui ta oleks selle maha löönud. Igatahes jõudsin ma koju ja lihtsalt ahhetasin ja ohhetasin, kirjutasin õele, et mine metsa, ei ole võimalik. Kirjutasin Karlile (sest ta on üldse rattalaagris), et ei ole võimalik… Emale kirjutasin ka 😀

Ja kui olin natsa süüa teinud, vahepeal jälle korteris ringi käinud ja veel ahhetanud, siis mõtlesin, et mis nüüd? Vedasin end diivanile ja lihtsalt imetlesin, imestasin, lösutasin, puhkasin, olin õnnelik, olin tänulik. Kirjutasin abilisele, et ma nii tänan teda ja ma tõesti mõtlesin seda tõsiselt. Kuidas üks selline asi võib üüratult palju energiat minu jaoks säästa, nii palju stressi maha võtta. Samas ka uut stressi – kuidas kodu kiiresti uuesti mitte pekki keerata – juurde tekidata 😀 Siiski teadmine, et selline imeline puhastushaldjas hakkab mul siin iga kahe nädala tagant käima, maandab hulga rohkem pingeid 🙂

Suur-suur aitäh Sulle!