Taluvuse piir
Eile ma sõna otseses mõttes poetasin pisara, sest lihtsalt jälle hakkas taevast seda läga sadama. Pidin Etheli viima õhtul veel sünnipäevale ja lihtsalt mitte kottigi ei näinud, sõitsin peaagu igast teeotsast mööda. Kingi unustasime ka koju. Õnneks ei tulnud see liiga hilja meelde, aga kõik ajas kuidagi närvi… Ma tõesti vihkan seda kaheksat kuud siin Eestis. Mis kaheksat kuud tegelt? Eelmine aasta oli vist 11 kuud totaalselt p*ska. Mis juuni see oli? See ei olnud juuni. Me läksime eelmine juuni jaanipäeval Pärnusse Tervise Paradiisi ja selle asemel, et Pärnu rannas keset suve päikest võtta, tegime seal vaid väikse tiiru. Paksude jopedega.
Näe ilus suvi, Ethel jookseb rohelise jopega… 23 juuni!
23 juuni
Ja siin – 26 juuli, Etheli sünnipäev. Ja mis Ethelil seljas on? See sama jope. Nagu sai eelmine suvi üldse ilma jopeta õue minna? 27. juulil Etheliga Strand hotellis ärgates mõtlesime, et kammoon, me oleme ju Pärnu ranna kõrval, lähme jalutama. Tuul oli nii kõva, et 5 mintsa pärast keerasime ringi, kohutavalt külm oli, kuigi me olime paksult riides.
26 juuli
Igatahes reedel tundsin oma taluvuse piiri. Mu elul ei ole mitte midagi viga, aga see aasta ma tunnen, et ma igatsen sooja ja valgust. (Issand kui klišeelikult see kõlab, pooled eestlased igatsevad, aga ma ei tea, kas pooled eestlased selle pärast reaalselt pillima hakkavad ja autoroolis röögivad, kui nad valest kohast ära keeravad, sest lihtsalt lumetuisus pole võimalik näha, KUS sa oled). Elama kuhugi Balile või Portugali või Kanaaridele, ma ei tea kuhu… Kui ma saaks kogu oma elu ja töö ja kodu ja pere võtta ja asetada lihtsalt näiteks Balile või Küprosele, siis ma oleks maailma õnnelikum inimene. Aga see ei ole võimalik. Ja otsustada, et minna, me ei saakski, sest kõiki lapsi ei oleks meil võimalik kaasa võtta.
Küsisin Karli käest naljatades, et kas siis saame minna, kui meie lapsed juba ülikoolis käivad ja meid niikuinii enam näha ei taha. Jah! Ok, mingi 10 aastat veel oodata. Käkitegu!
Ja see tunne on mul alles nüüd tulnud, et ma ei jaksa siin kliimas enam. Ja need väiksed puhkusereisid ei päästa ka. Sõbranna ütles, et no vähemalt ei ole siin praegu külm. Mul on ausalt suva, kas on -20 või 1 kraad, mulle tundub see täiesti sama. Alla 27 kraadi ma vajan kampsunit juba peale. Alla 26-27 kraadine vesi tundub mulle jahe.
Äkki on nii, et kui sulle midagi väga vastu hakkab, siis sa ikkagi ei harju vaid lähed lolliks peast?
Mir.
Ma saan aru sellest mõttest ja mõtlen isegi nii, aga mulle ei meeldi lihtsalt esteetilistel põhjustel sopp, löga ja hallus 😀 Kui sa kirjutasid, et väga kergelt hakkab külm (no tavalisel inimesel ikka 26 kraadi kampsuni järgi veel ei haara), siis äkki sul on miskit vereringega pahasti? Ginseng peaks aitama käsimüügiravimitest. Peenikestel noortel naistel nagu sina on ju tavaline häda, et vereringe kehv ja alatasa on külm olla.
ebapärlikarp
No mul otseselt mingit haigust pole, aga jah, jalad ka ALATI jääkülmad.
kristipere
Ja me tegelt kuu aega tagasi tulime Dubaist aga mul ikka tunne, et on päikese puudus 😀
kristipere
Just sellepärast mul ongi järgnevateks kuudeks ostetud kolmed lennupiletid ja neljandad peab kuskile kindlasti veel pressima ja ilmselt isegi viiendad. Mulle muidu VÄGA meeldib, et meil on 4 aastaaega aga viimasel ajal on päikest liiga vähe olnud ja eelmine suvi oli ikka TÄIESTI kohutav pettumus. Kuna sa ükskord nii lahkelt reklaamisid, kui lahe ilmselt Garda ääres on, siis ostsin ka suve alguseks kohe sinna piletid ja augustiks peab ka kindlasti midagi vaatama.
Proovi seda talve kuidagi natukene äkki.. nautida. Tulge meile Nõmmele rabasse jalutama, kelgutama? Minge uisutama? Suusatama? Nõmme lumeparki snoutuubitama?
ebapärlikarp
Mul ka Garda piletid taskus. Ja sügisel 3 nädalat Peruud! Ei oska talve nautida 🙁
pisike258
Mulle kõlab see jutt siin nii naljakalt, elades ise Austraalias annaks ma kõik, et Eestisse selle läga keskele saaks. Kuumus ei ole eriti mõnus (pikaajaliselt) kui õhuniiskus kõigub 70-100% terve päev/iga päev, temperatuur on 30+ kraadi ning tuult ei ole ollagi. 🙂 Mul on tunne, et siin on 8 kuud aastas suvi ja lõpuks kui temperatuur päeval on langenud 20-kraadi peale, siis on see imekombel mõnus ja värskendav. Eriti nõmedaks läheb see olukord siis, kui rannad on suurte lainete tõttu kinni (või ei saa krokodillide olemasolu tõttu üldse ujuma minna) ja ainus värskendus on jääkülm õlu.
ebapärlikarp
Mul pole ka unistus Eestis ära minna eluks ajaks. Ma ei vihka otseselt Eestit 🙂 Usun, et paar kuni 5 aastat mujal ja olen valmis tagasi tulema 🙂
Kat.
Ma tulin hiljuti Taist ja peale kolme nädalat meeletut higistamist 32 kraadise kuuma käes sai villand. See päike lihtsalt kõrvetab ja isegi hingamine ajab higistama ?. Lisaks need sääsed. Jäime peale sääse hammustust haigeks, oli see siis Zika viirus või niisama kokkusattumus, aga no ei ole troopika mulle meeltmööda. Andke mulle Uus-Meremaa või mõni muu normaalne koht ?
ebapärlikarp
Õnneks, kui lihtsalt reisimas käia, siis saab rohkem valida, kuhu ja millal ja arvestada ka temperatuuriga. Ma olin eelmine suvi Roomas ja vilus oli 35 kraadi, käisime vaatamisväärsusi läbi… No see ei olnud jah just kõige mõnusam, vesi pidi alati käepärast olema, aga samas ikkagi mõnusam kui see sopp siin 😀
varikasblog
Need puhkusreisid teevav vahest asja vaat et hullemaks. Just selle masenduse pärast, mis naastes saabub :S
Ma kolisin 16aastasena Hispaaniasse – lihtsalt otsustasime emaga, et ei taha Eesti kliimas enam elada 😀 mina läksin 2a hiljem küll Eesti tagasi, aga ema jäi veel 8aastaks.
ebapärlikarp
Ma nagu elan suht nende puhkusereiside pärast ja tahan alati ka uude kohta minna, et lihtsalt maailma näha. Elu tundub liiga lühike, et lihtsalt ühes kohas kükitada. Reisilt tagasi tulles on korraks isegi mõnus – et kodu noh. Aga siis tuleb jah reaalsus jälle peale 😀
Raquel
Mina olen ka ühe korra täiesti ära “flippinud” meie ilma tõttu ja nutnud keset öist Riia linna.
Tulime Hispaaniast tagasi ning olin ENNE reisi haigeks jäänud, õnneks kogu reis oli üsna hea olla ja sõin paratsetamooli. Tagasi tulles hakkas lennukis halb, mandlid olid paistes. Riias oli bussini 4h ja ei mõelnud selle peale ka, et bussijaam öösel suletud on. Mul oli nii halb, külm (kilejopega oktoobris) ja siis ma lihtsalt nutsin keset linna, sõin mäki burksi ja pooleldi röökisin kui väga ma meie kliimat vihkan. Läksin stripikasse teed jooma, sest see oli ainuke koht mis lahti oli. Nii idioodi tunne oli 😀