“Palun mulle seda köögiviljahautist, ” ütlesin ma Merimetsa haigla sööklas, kui Etheliga hambaarstil käisime ja seal ka lõunat sõime. (Etheli valis singi-juustu saiakese ja kartulisalati. Noh et ei süüdistataks, et ma lapsele “muru” sisse söödan).

“See on RATATOUILLE!” ütles tädi tähtsalt, ent üldse mitte üleolevalt või ülbelt.

Tegelikult oli asi nii, et mina ei osanud seda “ratatouille” korralikult hääldada ja valisin maalähedasema lähenemise. Mis see baklažaani-suvikõrvitsa-kabatšokihautis siis muud ikka muud on kui köögiviljahautis 🙂 Lahe see, et haigla sööklas pakuti ratatouillet, millel oli suurelt silt VEGAN. Ma ju ei ole küll päris vegan, aga kuidagi mõnus oli menüüd vaadata, et näed, isegi haigla sööklad aktsepteerivad veganeid ja veelgi enam – pakuvad neile ka süüa 🙂

Ma olen mitmest kohast kuulnud: “Jaa, ma ka söön salatit (ehk siis taimetoitu) vms, kui ma EI VIITSI korralikku sööki (või lihasööki) teha.” Minu suhtumine selline ei ole, et ma söön taimetoitu, sest ma ei viitsi muud teha. Mulle just meeldib süüa SOOJA korralikku taimetoitu. Ja ei ole olemas ka lihatoit ja kõik muu, mis üle jääb, siis salat.

Ma olen kusjuures teinud palju erinevaid taimetoite, aga otseselt ratatouillet ei olnud teinud. Eile siis tegin. Võtsin aluseks selle retsepti – LINK. Aga pigem kujunes välja nii, et ostsin toiduained vaid selle lingi järgi, aga süüa tehes tegin ikka oma loogika järgi.

Mina kasutasin:

  • üks kesmine suvikõrvits
  • pool karpi kirsstomateid
  • üks baklažaan
  • 2 keskmine sibul
  • 3 küüsaluguküünt
  • 2 purki purustatud tomateid
  • 1 kollane ja 1 punane paprika
  • soola ja pipar
  • üliiviõli
  • kuivatatud tüümiani

Praadisin ülis sibulaviilud klaasjaks ja lisasin lihtsalt pooleks lõigatud küüslaugud ja praadisin veel. Siis kallasin need ümber haudepotti ja lisasin sinna 1 purgi purustatud tomateid. Lasin podiseda, kuni praadisin natuke pannil ka teisi köögivilju ning lõpuks panin need ka potti ja kallasin teise purgi purustatud tomateid peale. Panin maitseained ja lisasin vett, et kõik oleks peaagu kaetud. Lasin podiseda ja segasin, kuni kõik oli imepehme ja mõnus. Hiljem tõmbab see vedelik ise kuidagi vähemaks.

Serveeri riisi või tatraga või miks mitte ka kartuli või hoopis röstsaiaga. Aha ära söö tulikuumalt, siis pole maitset nii hästi tunda.

See on toit kuulub kategooriasse, kus ma peaagu alati pärast söömist veel potist endale paar lusikatäit sisse ahmin.