Hirmuga ootan juba blogides seda sõbrapäeva träni-nimekirja laviini.

“Mida kinkida sõbrapäevaks?”

“Sõbrapäeva kingiideed.”

“Mida kingite oma mehele sõbrapäevaks?” jne.

No hirmuga ootan, ei tähenda, et ma reaalselt nurgas kössitan ja kardan, see on veidi kujundlik ja ülepaisutatud väljend. Seda ütlen ma neile, kes armastavad “ära panna” stiilis “Ohh, mida muresid inimesel”. Nagu olen varemgi öelnud – mõned mured mul elus on, nagu igal normaalsel inimese, aga nendest ei ole ma blogis kirjutanud. Aga kui nüüd laiemalt asja vaadata, siis natuke kahju on küll, kuidas igasugust jama toodetakse ja inimesed selle peale raha raiskavad.

Igatahes, kui te olete vanemad, kui 16, siis jätke see mõttetu träni poodi.

• südamekujulised padjad
• südamekujulised trussikud
• südamekujulised kaardid
• südamekujulised sussid
• südamekujulised mängukarud
• südamekujulised telefonikotid
• südamekujulised südamed
• südamekujulised kruusid
• südamekujulised karbid
• südamekujulised prillid
• südamekujulised küünlad
• südamekujulised pajalapid
• südamekujulised amuletid
• südamekujulised misiganes asjad.

Mitu korda aastas su elukaaslane sellist jama kannab?

Või sina seda?

Kui olete inimene, kes kinkimisest rahuldust saab, siis kinkide parem midagi, mida saab süüa, siis ei lähe vähemalt raisku Või küpsetage ise midagi. Kas või midagi südamekujulist. Või kui tahate sõpra üllatada, siis tehkegi talle üllatus. See lähen-Tigerisse-ja-ostan-esimese-ettejuhtuva-südamekujulise-asja ei ole üllatus. Või noh, minu maailmas mitte. Kutsu sõber välja sööma või tehke koos vahvleid, mida iganes, aga tulge kapitalistlikust asjade-maailmast välja!

Lihtsalt väike üleskutse ja soovitus tarbida vähem jama