Täna hommikul oli mul Etheliga huvitav vestlus. Vestluse ei teinud seekord huvitavaks Ethel, vaid kooli kehalise kasvatuse õpetaja.

Ethel on kuri, et tema ei taha sinna kehkasse minna. Mina siis küsin, mis juhtus.

Ethel: “Mulle andis õpetaja number 36 ja 38 uisud.” (Olgu öeldud, et Etheli jalanumber on 34, village sokiga see 36 on isegi veel enamvähem).

Mina: “No 36 on sulle paksu sokiga suht paras, aga miks ta siis ükspäev 38 andis?”

Ethel: “Ei, ta andis mulle korraga number 36 ja 38!!!”

Mina: “Issand! No aga ära ole kuri, ju õpetaja kogemata andis, kas ütlesid talle?”

Ethel: “Jaaaaaa! Ta ütles, et pole parajaid.”

Ma tavaliselt näiteks never ei sekku mingitesse lastevanemate probleemipüstitustesse. Noh teate küll – lastevanemate e-maili list, kus siis keegi midagi küsib/ kurdab ja siis hakkab kümnete kaupa e-maile tulema. Võib arvata, et ma mingi megakobiseja, aga ausalt, 90% ma nendesse vestlustesse ei lasku ega midagi ei vasta (va see, et teema jõuludeks õpetajale kingi, jah minu poolt ok). Seega ei hakanud ma ka küsima teiste lastevanemate käest, et kas neil ka nii juhtunud, vaid kirjutasin kohe klassijuhatajale.

Vabandasin ka ette, et lapse jutt on lapse jutt ja mündil võib olla ka teine pool. Kuid kirja sisu oli põhimõtteliselt see, et kuigi ma saan aru, et peaks olema tänulik, et koolil on oma uisuväljak ja uisud (ja et ma saan ka aru, et uisuvalik on piiratud), siis 4 numbrit suuremat uisku lapsele anda (ÜHTE UISKU!!) on jääl isegi ohtlik. Peale selle ei tunne laps sellest uisutamisest siis ei mõnu ega ole see ka kuidagi õpetlik. (Ma ei pannud oma last modellikooli, kus tuleb grimassi vältides 3 numbrit väiksemad või suuremad kontsakingad välja kanda!). Seda sulgudes olevat lauset ma siiski ei saatnud. Aga tõesti – jah, võib ju mõelda, et mida iganes, kui MEIE kunagi koolis käisime, siis ei vaadanud meie järgi keegi jne, aga päris sellist ülelaskmist ka ei olnud. Ehk et minu küsimus oligi, kas selline hoolimatus kehalise kasvatuse õpetajalt on igapäevane.

Klassijuhataja mulle meeldib, noor inimene, vastab alati kiiresti ja tundub, et tegeleb asjadega. Aga vastus oligi selline, et kuna kahel esimesel klassil on koos uisutamine, siis on seal hullumaja. (Kahju, sest enda meelest panin lapse KOOLI, mitte hullumajja). Ja et alati on võimalik ka oma uiskudega tulla, kuigi jah, et need on kallid (vaatasin, et isegi 40 euriga saab juba tegelt uisud, polegi nii kallid) ja et õpetaja EI KÄSI uisutada, kui sobivaid uiske ei leia. No hea seegi!

Aga tahtsin seda tänast juhtumit ja emotsiooni jagada, sest minu meelest see kehalise kasvatuse õpetaja pakkumine uisutada nr 38 uisuga, on veits nagu….