Meelimaril on päris comfi kodu siin Liegis, kõrged laed, kena vaade, palju ruumi. Eelmine aasta, kui tal külas käisime, elas ta teises üürikas (mis oli jälle teistmoodi mõnus), aga nüüd oli rongijaamale töö tõttu lähemale kolinud. Siiski ei hakanud me esimest päeva kodus istumisele raiskama, kuigi ilmateade veel suurt suve ei ennustanud.

Ethel ajab paabulindu taga

1. päev – Pairi Daiza. Sõitsime autoga mingi tunnike Euroopa ägedamasse loomaaeda Pairi Daizasse. See on suur teemapark-loomaaed, mis ehitatud Tai, Hiina, Indoneesia ja Aafrika stiilis. Ma ei osanud midagi oodata, sest ma ei googeldanud seda enne. Meelimari lubas, et seal näeb kindlasti ka pandat ja kaelkirjakut ja no mida üks 6-aastane (ja ka 31-aastane) rohkem tahta võikski. Suurem hitt kui pandad, kes magasid nii, nagu oleks ise mu lennukixanaxid sisse tõmmanud, olid hoopis suvalt ringi kalpsavad ahvid (kes võisid sulle lihtsalt pähe hüpata), paabulinnud, kitsed ja igasugu muud värvilised linnud, kelle nime ma ei tea.

Park oli äge, Tallinna loomaaiaga ei anna võrreldagi. Pairi Daizas on tunne, et oledki kuskil mingite Indoneesia templite ja varemete juures, mida ilmestavad iseloomulikud helid, rippsillad ja loomulikult loomad. Kusjuures need loomad on oma puurides kuidagi palju ergonoomilisemalt kui Tallinna loomaaia boxi-loomad. Teatud linnud ja loomad on ümber inimeste ilma igasuguste vaheaedateta. Loomulikult mitte lõvid, aga näiteks flamingo ja pelikani moodi linnud vabalt.

Eriti lahe oli nahkhiire-loss. Lähed mingisse pimedasse lossi, kus üleval laes on väike valgust andev auk ja siis nahkhiired tiirutavad nii hullunult su pea kohal, et tõmbavad põhimõtteliselt sul oma varvastega üle juuste. Suht õudne. Eriti üks nahkhiir, kes oligi põhimõtteliselt Batmani suurune. Okei, vb siis, kui see Batman oleks mingi 70 cm pkk, aga no nii suurt nahkhiirt möllamas ei olnud ma elus näinud. Igatahes igati kordaläinud päev.

2. päev – šoping ja tšill Liegi linnapeal. Mine metsa – Ethel käitus ülinormaalselt. Mul on veits foobia jäänud mingist sellest ajast kui ta oli 2-4 aastane ja igal pool käies oleks tahtnud kuuli pähe lasta. Endale. Seekord käis kõik poed meiega läbi ja kuigi me midagi eriti ei ostnud, oli ikkagi lahe. Sooja oli juba 13 kraadi ja sall ja müts lendasid vahepeal seljast! Välikohvikus väike vein ja jäätis ja Belgia elul pole nagu häda midagi (peale selle, et igal pool süüakse saia!). Homme sõidame Prantsusmaale Disneylandi ja 20 aasta tagune unistus saab teoks 😀