Mul viskas vahepeal telefon sussid püsti ja olin sunnitud uue ostma. Nii mõnigi suva klõps on uue telefoniga juba tehtud, jagan väikest osa siin ka 🙂

Avastasin hiljuti ühe lemmikrestorani. Vanalinnas The Nautilus. Käisin seal oma sünnipäeval õhtustamas, sest nad pakuvad ka sinimerekarpe. Tegelikult ongi see mereannirestoran ning seal on AUSTRID! Mu lemmiksnäkk nüüd! Kunagi Prantsusmaal (Cannes’is vist) sõin neid ja no rõve oli. Miskipärast mõtlesin nüüd uue võimaluse anda. Siin nad serveerivad neid sidruni, tšillikastme ja mingi vinegretiga (või on see punane sibulamoos, liiga mats, et teada, ja liiga laisk, et välja uurda!) ning need on fantastilised!

Halloweeni ajal nägin Selveris allolevat tegelast. Selver, kelle turunduseelarve on väga suur ja kampaaniad läbimõeldud 😀

Vahel teen ikka kodus ise ka süüa. Siiski harva iseendale, sest lihtsam on õhtul pärast tööd lihtsalt sihvkasid ja jäätist süüa 😀 Ja kui ma kaasa juures, siis enamjaolt teeb tema 🙂 Aga üks mu lemmikuid on oliiviõli, maitseainete ja soolaga praetud BON tofu (lõikan kuubikuteks), lisan pannile ka paki beebispinatit ning mingit suva karrikastet, mis poes juba purgis. Megahea!

Kiskusin ühest seinast kaks paani QR koodidega tapeeti maha. Ütleme sedasi, et see oli maru keeruline, sest mul on lagi nii kõrgel, et seal redeli otsas turnida polnud mul just lemmiktegevus. Arvasin, et ahh, mis siis on, mingi tunnike teen – kaks paani ju! Kisun kaks vana paani maha, panen kaks uut asemele. Simpel! Lõppes sellega, et terve õhtu möllasime. Õppetund vol miljon: tapeedipanemine ei ole kunagi nii lihtne, nagu alguses tundub. Nüüd on mul aga seal seinas ühtlane valge tapeeditud sein.

Näete – ühtlane valge sein. Jee! Ja Deadpooli raamitud poster! Aa toa keerasin ka veits ringi, diivani siis. Nüüd on teleka ees mugavam vedeleda. Vahetasin rulood välja. Eelmised algasid akende kõige ülemisest osast ja olid mingis ebamäärases vales mõõdus. Nüüd on mul helehallid rulood vaid akende alumises osas. Ülevale ei ole vaja, sealt niikuinii sisse ei näe.

Ma olen potilillede friik. Ostsin veel lisa!

Jinxy hommikusi ringutusi tegemas.

Ma hommikulebos lemmikrealityt vaatamas. Hahaa, vaatasin, et mul peal lapse mingi beebiaja tekk, aga no see on nii mõnus, et siiamaani kasutame neid pisitekke + tekikotte pikutamisel.

Sõbranna ostis raamatu. Sirvisin. Raamat on mõeldud küll meestele, aga ma miskipärast arvan, et seda loevad tegelikult naised ja siis kukuvad mehi õpetama. Aga raamat on humoorikalt kirjutatud, ladus ja lõbus lugemine.

Siin seinas kriibivad küll vanad tapeedipaanid silma, aga no krt, kassid on mul ägedad. Valisid muidugi diivani kõige loogilisema osa, kus lebosse lasta.

Mina ja mu üks parim sõbrants, kes juhuslikult ka mu töökaaslane, Cannesi parimaid reklaame vaatamas. Muide, minu lemmik oli see Reeboki reklaam. Sorry, pilt on udune. Ja ma näost lubi!

Viimasel ajal oleme liiga tihti Woltist tööle süüa tellinud. Aga sööma peab ju! Siin on Raba Kaasa poke-kauss. No nii hea!

Panin talvejope selga 😀

Aaaaaw!

Tegime väikse tööürituse Endla talus Tallinna lähedal. Udu tuli. Eestimaa on nii ilus?

Põhjala Tap Roomi õllerestoranis. Maitsesime omal valikul ja sõime väga head kimchit ja veel häid asju. Menüü on neil huvitav.

Avastasime uuesti “Ränirahnud”. Ma ei saa aru, kuidas ma seda lapsena fännasin. Hakkasime üks pühapäev neid esimesest osast peale peikaga pulli pärast vaatama ja no see pole üldse lastesaade ju. Kahtlen, kas ma lapsena üldse aru sain, millest seal jutt. Hommikusöögiks tegi mu armas kaaslane pannkooke, flippis neid nagu noor jumal ja ma praadisin seeni. Idüll.

Vaatan, et sattusime jälle oma uude lemmikrestosse. Austreid võtsin ka, aga seekord olime rohkem joogi peal väljas, tegin ühe tekiila ja ühe Margarita kokteili. Lemmikkokteil üldse!

Tähelepanu, tegemist on alkoholiga, see võib kahjustada teie tervist. Ei propageeri joomist, aga nii ilus kombo oli, et pidin pildistama. Ärge siis teie jooge eks!

Lauamänguõhtu, kus mina vaatasin pealt. Ei tahtnud olla noob ja viimaseks jääda. Mõistsin ka samas, et mulle meeldivad rohkem Aliase tüüpi jutustamismängud.

Sain Uuskastuskeskusest seljakoti, täpselt sellise, millega reisile minna. Meil seekord kamba peale vaid üks pisike kohver ja ülejäänud asjad on seljakottides. Äkki kellegi oma, tunneb keegi ära? Igatahes, aitäh, mul oli seda vaja! Friskin ka uurib uut asukat.

Õhtusöök.

Selline see elu ongi – austrid vahelduvad sihvkadega.