Paus
Tõmbasin juba mõni aeg tagasi juhtme seinast välja. Ainult et sein ei ole sein, vaid töö. Ja juhtme küljes olen mina. Teate seda tunnet, kui on olnud näiteks kiire töönädal (või mis iganes tegus nädal) ja nädalavahetusel magate unevõlga välja. Ma magan praegu 8,5 aastat unevõlga välja. Ikkagi natuke piltlikult öeldes, aga samas natuke ka päriselt. Kuigi väidetavalt ei saa niimoodi ei ette ega takkajärgi magada.
Tundsin, et elus on punkt, kust tuleb edasi liikuda. 8 ja pool aastat on piisav olnud. Aga et mitte kohe nii, et kleidisaba veel vana ukse vahel ja uus ukselink käes, vaid vahepeal tuleb teha väike paus. Ja see paus on olnud imeline.
Vanasti olen mõelnud, et kes need inimesed kõik on, kes tööpäeval näiteks kell 11 kohvikus rahulikult istuvad või linnapeal uitavad. Millega nad tegelevad? Kas nad üldse millegagi tegelevad? Kas nad on õnnelikud? Nüüd olen olnud MINA see, kes ärkab hommikul üles ja… EI PEA MITTE MIDAGI TEGEMA! Olgu, laps tuleb kooli jaoks üles äratada, aga pärast seda on vabadus. Tahan, istun terve päev arvutis. Tahan, söön terve päev jäätist. Tahan, loen raamatut. Tahan, blogin. Tahan, lähen kaltsukatuurile. Tahan, lähen raamatupoodi. Tahan, lähen ostan Kaubamajast pavlovasid. Tahan, lähen sõbrannaga kohvikusse. Tahan, lähen õhtul veinitama. Tahan, sõidan teise linna. Tahan, magan. Tahan, lähen Balti jaama turule. Tahan, kondan mööda disainipoode. Tahan, lähen spaasse. Tahan, vaatan päev läbi filme. Tahan, teen.
Mis ma teinud olen? Suurt mitte midagi ja see on fantastiline tunne. Teadlik valik, et tekiks uuesti tahe tööd teha ja tööl käia, suhelda… Ja see valik on end õigustanud – ootan põnevusega oma uut peagi saabuvat väljakutset!
teenmistahan
õnne! vabadus on kõige kallim vara.
tegin kunagi tööd, kus ette oli määratud töötamise aeg ja koht. õudne. viimased 10 aastat saan valida projekti ehk kohta ja aega. natuke on see halb ka, sest kellegi teise ettekirjutuste järgi töötamine tundub väga hirmutav. .. ja kunagi läheb kõik halvasti ja pean orjatööle naasma :/.
ebaparlikarp
Mulle piisab sellest, kui töö on huvitav, kui olen oma töös iseseisev (ehk et ma tean, mida mult oodatakse, aga tulemuseni jõuan nii, kuidas ma ise otsustan) ja tööaeg paindlik (kui saab vahel ära käia, kui vaja, või kodukontori võimalus jne). Ma sellist tööd orjatööks küll ei liigitaks. Aga kui punkti pealt loeks keegi aega ja töös puuduks iseseisvus, siis see ei sobiks ka mulle.
teenmistahan
mul oli selles ametis isegi uksekaart, mida pidi piiksutama. kuu lõpus rehkendati kokku, mitu tundi kontoris veetsid. suva, mis tegid kontoris, aga kohal pidi olema :/.
ebaparlikarp
Vot see on tõesti rets!
R
Kust see ‘Elu on äge’ ripats pärit on?
ebaparlikarp
See on New Vintage by Kriss kaelaehe, kingituseks sain 🙂
F
Aeg iseendale on suurepärane. Töötan viimased paar aastat kodus ja saangi oma aega planeerida nii, et päeval käia kinos, kohvikus, kusiganes. Mulle väga sobib. Ainus negatiivne külg asjal on see, et kuna mina olen nädala sees kogu aeg kodus, siis tahaks nädalavahetusel ringi tuuseldada, aga mees just puhata töönädalast. Tuleb kompromisse leida.
Aga ilma kindla tulevikuplaanita ma vist ei saaks nautida, sest murepojake oleks kogu aeg kõrva ääres sosistamas.
Kristhel Vaht
Panin lahkumisavalduse 4 aastat tagasi lauale. Ja alustasin kohe oma ettevõttega. Jooksmist ja rabelemist oli aga see oli kõik teistmoodi. Planeerisin ise oma aega ja läksin siis kui tahtsin kuhu tahtsin ükskõik mis ajal eks 🙂 see on siiani super tunne.
ebaparlikarp
Mis tegevusvaldkonnas Su ettevõte toimetab? 🙂
Delis
Ma just lõpetan sama teemat. Viimane tööpäev oli täna täpselt aasta tagasi! Aasta! Nüüd just alustasin tööotsinguid sest mission completed: aasta tagasi tundsin et ei jaksa enam isegi üht päeva töötada, nüüd tunnen et ei jaksa enam puhata! Mul on muidugi eriti hea individualist olla sest olen 30ndates, meest/maja/lapsi pole… tahan kuulan transistorit, tahan söön kisselli…. 🙂
Nell
Olen seda korra teinud, oli mõnus. Panin lahkumisavalduse tööl lauale ning otsustasin veidi mõelda, mida edaspidi tööelult tahan. Lahe oli just see päise päeva ajal tööpäevadel ringi toimetamine, mida tööl käimist kõrvalt ei saanud. Minu taastumisfaas jäi küll lühikeseks kuna peale 2 nädalat niisama kulgemist kutsuti mind tööle ning nii jäigi skooriks kokku 3 hingetõmbenädalat. Aga mõnus oli.
mallukas
Teretulemast mu argiellu 😀 Ja siis inimesed küsivad, et misasja, sul IGAV pole v? Ma ei tea, ma ei kujutaks ette, et läheks kellegi teise jaoks enam kuskile tööle.
ebaparlikarp
Ma arvan, et meie argielu on ikka VÄGA erinev 😀 Sa ju kirjutad, kuidas sul on päevad kõik hommikust õhtuni kinni ja jooksed ühest kohast teise, sa ju käid pildistamas, lastega kuskil, autokoolis, ajad mingeid diile, kirjutad reklaamartikleid, töötled fotosid, testid mingeid asju… Need ikkagi kõik ju kohustused, mis sest, et vb meeldivad kohustused. Mina reaalselt ei tee MITTE MIDAGI. Ja mitte üks põngerjas ei nõua mu tähelepanu 😀
Ma lähen hea meelega kellegi heaks tööle, kui kõik tingimused mulle sobivad. Õnneks sellega probleeme ei olnud 🙂 Paar kuud võib ju kodus olla, aga mitte lõputult.
Mallu
Jah, mõni päev tõesti jooksen ringi ja teen tööd ka, aga laias laastus ma töötan ju iseendale ja kui ma tunnen, et vot täna ma kuskile minna ei viitsi, siis tühistangi kõik kohtumised ja teen mis tahan. Selles suhtes, et samamoodi teen mida tahan, millal tahan. Lapsed on nii osa elust, et nendeha tegelemine ei tundu eraldi ettevõtmine.