Kunagi “sada aastat tagasi” (kusjuures ALATI, kui ma nii Etheli kuuldes ütlen, siis tal on täielik ma-ei-saa-midagi-aru nägu peas ja vaidleb, et ei saa ju olla nii, sind polnud siis olemas) tegime sõbrannadega mingi tahvli, seina, kaustiku oma unistustest/ eesmärkidest lähitulevikus või elus üldse. Kusjuures see ei olnud mingi virtuaalne sein nagu praegu Pinterestis paari kliki ja kahe minutiga valmis võib toksida. Meie “sein” oli puht füüsiliselt olemas ja sinna peale leidis igaüks ise ajakirjadest pilte, mis iseloomustasid unistusi, ning mis omasid koostaja jaoks mingit erilist tähendust. Kusjuures Ethelil on õigus, see ei olnud sada aastat tagasi,  vaid veel mingi 4 aasta eest oli see “sein” mul kodus külmiku peal.

Mis mul seal siis oli?

• Kellegi joonistatud pilt, kus mees ja naine lihtsalt vaatasid koos päikese poole. Kõlab jube imalalt? Sellepärast ei lõiganudki ma ajakirjast välja mingi megafotograafi pildistatud päris pilti (mis nats ongi imal), vaid kellegi suvakalt kritseldatud joonistuse 🙂 See pildike ei tähendanud minu jaoks seda, et ma tahaks oma elukaaslasega 365 päeva järgmised 50 aastat päikeseloojangut vahtida, vaid lihtsalt – kui ma tahaks seda teha, oleks see inimene olemas 🙂
• Hele laguunsinine mererand. Mitte et ma kunagi reisinud sellel ajal polnuks, aga tahtsin rohkem reisida ja et oleks keegi, kellega reisida, käia ära oma unistuste sihtkohas, mis paraku oli üle suure ookeani (kardan lennukeid!).

• Joonistatud pilt (ajakirjast) naisest hobuse seljas 😀 Tahtsin korra eluski proovida hobuse selga istuda 😀 Hästi raske eks, mine ja tee ära, mis siin unistada on.
• Pilt raamaturiiulist, mis on puidust, maast laeni ja ühe seina otsast teiseni. See sümboliseeris minu jaoks raamaturiiulit, mis on puidust, maast laeni ja ühe seina otsast teiseni!

• Foto seriaali “Sõprade” sõpradest. Mis ei tähendanud, et “Sõbrad” on mu lemmiksari ja tahaks leida rohkem aega, et seda vahtida 😀 Vaid see pildike oli sümbol sõprusele – et see sõbrannade punt, kes mu ümber on juba 15 aastat (!!!) olnud, kuhugi ei kaoks ka aastate pärast.
• Minu enda suvakad joonistatud kritseldused, mis iseloomustasid pigem leida mingi hobi, mingi teema, mis mind paeluks (seda lihtsalt ei olnud!).

Minu suvakad kritseldused

Minu suvakad kritseldused. Olin vahepeal sellesse naisesse püstipööraselt armunud. Ütleme nii, et ainult ühte pilti ma temast ei joonistanud 😀 AINUKE naine, kes botox-huuled välja kannab!

Kogu neid külmkapil olevaid unistusi illustreerisid Etheli imeilusad joonistused 🙂

Etheli tehtud triibukass ja täpikass

Emme, vaata, ma tegin Käsnakalle ja pojad

Ja nüüd on juhtunud see, et mul on kõik need unistused täitunud. Välja arvatud üks – nimelt oli mul selle seina peal ka üks pilt supist, mis on taldrikule pandud 😀 Unistusena, et ma oskaks suppe teha 😀 Tegelikult on ka toidutegemine muutunud veidi teistsuguseks kui tol ajal ja suppe olen ka teinud, aga supiguru ma siiski veel ei ole. On olemas mingi terooria, et tuleb oma mõtted ja soovid universumile teada anda, küll siis hakkavad asjad juhtuma. Banaalne? Samas mul on tunne, et äkki see on tõsi…

Ükspäev mõtlesingi, et oleks aeg uus selline “sein” teha. Enam mitte külmkapi peale, kuid siiski füüsilisel kujul. Pinterest on ka tore, aga kas see ikkagi Universumiga kontakti saab? 😀

Mis mul seal uuel “seinal” siis oleks?

• Puumaja. Eriti meeldivad Käsmu stiilis puumajad. Eriti suvel tuleb mul see tunne, et ma tahan Tallinnast ära, kuhugi OMA kohta. Kus keegi ei käsi mul midagi teha, kuidagi olla, keegi ei sega. NB! Karl võib kaasa tulla, tema laseb mul olla täpselt nii nagu ma tahan 🙂 Samas ma ei ole kindel, kas ta tahaks tulla, sest puumajad talle ei meeldi 😀 Et oleks kuskil tunni-pooleteise kaugusel Tallinnast üks koht, kus suvel reedel minna ja esmaspäeva hommikul tulla.

Väikest, armsat, ilusa hoovi ja paari viljapuuga majakest 🙂

• Või lausa TALU! Sellist, millel on ABIHOONE. Abihoone on stiilne 😀 Ja abihoones hakkaks ma ju ka elama, seni kuni ma 25 aastat seda PÄRIS maja remondin 😀

Kindlasti lisanduks sinna “seinale” mõned asjad veel, aga ainult MÕNED 🙂

PS: ma kujutan ette, et ka OMA talumaja muruniitmine võib olla MÕNUS! Mis sest, et ma seda lapsena okseleajamiseni vihkasin.