Kristallkuul kirjutas toreda postituse sellest, mille ta raatsib ja millele ei raatsi kulutada (SIIN). Pole väga teiste blogipostituste ideede rottija, aga mõtlesin, et huvitav teema ja panen ise ka mõned asjad kirja.

Söök. Ma ei ole rikkur, aga nii “rikas” olen küll, et toidupoest jõuan kõike osta. Samas otsin ma silmadega ikka soodukaid ja ostan näiteks alati kõige odavama juustu, mis leian. Samas ei kehti see teiste asjadega, näiteks leiva või jäätisega, sest mulle meeldivad kindlad leivad ja kui ma tahan ikkagi La Muu rummi-rosina jäätist, mis maksab 8 eur/ karp, siis selle ka ostan. Puuviljaletis ei osta odavaimaid õunu või pirne vms, vaid vaatan, mis hea välja näeb. Aga kui ostan koju veini niisama õhtul trimpamiseks, siis üle 8-9 euri ei raatsi osta. Lihtsalt ei näe ka väga mõtet. Poes ei vaata ma mitte kunagi liitrihindu ega võrdle selles mõttes, mis soodsam tuleb. Tundub veits ajukas osta mingi suur pakk midagi, sest liitri hind soodsam, kui ma tean, et ma ei tarbi seda niikuinii ära.

Väljas söömas käin tihti. Loomulikult ei lähe me viiekesi lastega mingisse ulmekallisse restosse ja kahekesi käime ka hea meelega pigem sellistest Telliskivi boheemlaslikes kohtades, kus minu meelest jumala okei hinnad. 16 EUR praad on ikkagi natuke mõttetult kallis, kuna ma tean, et on kohti, kus saab ka poole odavamalt super hea toidu ja ka atmosfääri nautida. Välismaal reisides ja restodes käies aga see hinnakumm automaatselt venib ja seal ma arvan, et toimub ka veits laristamine.

Riided. Raatsin kulutada küll, kui asi TÕESTI meeldib. Mul on paar Bless This Messi kleiti, mille hinnaklass jääb kuskil 120-140 euro vahele, aga samas ei ole mul mingi probla kanda ka 5 eurost kaltsukast leitud kleiti. Ideaalis võikski olla mul paar-kolm kallist ja kvaliteetset (näiteks Reet Ausi vms) igapäevakleiti (igaks aastaajaks), mitte 25 erinevat hiinakat või Reservedi asju.  Neid netist tellituid hiinakaid ei ole mul ühtegi ja Reservedi ka ei satu. Samas olen ostnud kleite ka River Islandist, Pepe Jeansist, Zarast, kus hinnad sellised keskmised.

Kui on ilus kleit, mida ma tean, et kannan aastaid ja mis saab mu lemmikuks, võin 140 eur välja käia küll. Samas mingiks ühekordseks ürituseks ei ostaks iialgi nii kallist asja. Raatsin kulutada veel teksadele (max 120 eur), saabastele (max 150 eur), kingadele (oleneb, aga võiks jääda mingi max 70 eur), kleitidele (max ca 140 eur), samas ei viitsi ma välja käia suurt raha kampsunite, pintsakute, pluuside, sukkpükste, trussikute eest. Üle 4 euro maksvad sukapüksid – röövimine keset poodi päise päeva ajal! Üle 7 euro maksvad trussikud – košmaarne ülekohus! 40 eurone kampsun – peaks olema seadusega karistatav. Ehete peale ei raatsi üldse kulutada, aga kell peab šeff olema.

img_6097

Minu viimane kellaost

Loomulikult mulle meeldivad ka soodukad ja kõik eelpool mainitud kallid hinnad on ikkagi asja eest, mille eest olen nõus nö surema 😀 Ma ei osta endale igaks hooajaks uusi saapaid ega teksasid… Seega usun, et kulutan riiete peale lõppkokkuvõttes isegi vähem, kui mõni, kelle maksimum on küll 20 eur, aga ostab ja tellib endale pidavalt uusi asju. Lasteriiete eest ma nii suuri summasid välja käia ei raatsi, sest laps kasvab neist kohe välja.

Reisimine. Mulle ikkagi meeldivad mugavused 😀 Ma ei taha luksust, aga ikkagi kindla peale välja minna. Hotelle bronnides on tähtis asukoht ja hinna ning kvaliteedi suhe. Loen enne hästi palju arvustusi, kui midagi bronnida julgen. Sellistel Egiptuse ja Türgi laadsetel reisidel ma alla 4 tärni minna ei julge, aga Euroopas sobib kolmetärnikas vabalt. Tihti loeb tärnide asemel hoopis näiteks RÕDU. Palju oleneb ka, mis reis on ja kas peatume selles kohas pikemalt või ainult 1 ööks. See aasta läheme Itaaliasse ju üldse treilerisse elama, sest viiekesi on see odavam ja kindlasti lahe kogemus, seega ma end väga pirtsakaks ei pea 🙂 Mis puutub aga näiteks mu sügisel toimuvat elamusreisi Amazonase džunglisse, mis kindlasti pole see LUKSUS, aga maksis nii palju, et ma igaks juhuks seda siia ei kirjuta 😀

Auto. Mul on tööauto ja ma ei kujuta ettegi, kui ma peaks seda kulutust ise kandma, mis ma teeks. Tõenäoliselt ikkagi vist liisiks mingi uue, aga kindlasti mitte kalli auto.

Mööbel ja kodutehnika jms. Ma elan Karli korteris ja mul ei ole olnud vaja siia midagi soetada, peale Etheli voodi ja kummuti ja teleka talle oma tuppa. Voodi ja kummuti tellisin Ikeast, selline tavaline Ikea hind oli, ma isegi ei mäleta. Telekas maksis umbes 270 EUR, aga selle ostsin meelega odava, sest ma ei näe põhjust 7 aastasele, kes vaatab sealt vaid multikaid ja Padjaklubi, osta 800 eurone telekas.Kui peaksin ise nullist kodu sisustama, siis päris Jyski kodu ei tahaks, aga ma 500 eurot laelambi või vaiba eest ei maksaks kindlasti.

Kultuur ja üritused. Kas ma maksaks 250 eur Adele kontserdi eest? Ei, sest ma ei ole nii suur fänn. Kas ma maksaks 250 eur, et kuulata Tracy Champani? JAAA!!! Ehk et ÕIGE asja eest olen nõus maksma. Kui võtta näiteks teatrilavastus, siis ei ole ilmselt mitte ühtegi etendust, mida ma nii väga tahaks  näha, et maksta 45 eurone piletihind. Ja kinno ei läheks ma ka never sinna sviiti filmi vaatama, kus pilet on 4 korda kallim. Milleks?! ma ei jää sellest 16 või 18 eurost vaeseks, aga ma ei näe sel mitte mingit pointi.

Muud lõbustused. Muud lõbustused on elu osa ja mina raatsin teha kõike – spaadesse minna, puhkekeskustesse, Lottemaale jne jne. Ja ei loe sente, et siia saime tulla küll, aga vot jäätist enam osta ei raatsi. Prantsusmaale Disnaylandi viisin ka lapse selleks, et elu nautida ja olin valmis sealt talle ka Miki kõrvad ostma. Õnneks ta neid ei nõudnudki 🙂

IMG_2150

Lapse trennid ja huviringid. Kui ta tahaks ja jõuaks kas või viies käia, siis ma võimaldaksin seda. Eelmine aasta loobus laps karatest, mille kuumakse oli 17 eur, ja tahtis üle minna akrobaatikasse, mis oli 50 eur. Hinnavahe on üüratu, aga mul ei ole sellest kahju 🙂 Lisaks oli tal veel kunstiring.

Eriarstiabi. Ei ole suutnud oodata 5-6 kuulistes järjekordades ja helistada aja saamiseks kindlal kellaajal kindlal päeval ja kui 2 minutit hiljem, siis jälle ajast ilma olla. Seepärast olen käinud lapsega nii tasulisel logopeedil, silmaarstil ning ise niii tasulisel nahaarstil, naistearstil ja maksnud kinni kurgumandlite opi ja sünnimärkide eemaldamised.

Raamatud. 18 eurot on normaalne raamatu hind 😀 Üle selle on kallis. Samas kui ma ikkagi leian raamatu, mis maksab rohkem ja mida ma väga tahan, siis ostan. Raamatupoodides on ka palju allahindlusi ja ma olen saanud raamatuid, mis ma tahtnud, ka 5 euroga. CD-sid ostan ka raamatupoest, neid, mille ilmumist olen ammu oodanud. Autos ummikutes on hea kuulata, kuni plaat ribadeks kuulatud ja tuleb järgmine osta. Viimane ost oli I wear experiment’i plaat just nädal tagasi. Ehk siis raatsin selle 15 eur välja käia küll õige plaadi eest, mis sest et spotify on olemas.

img_7661

Kosmeetika. Meigiasjad – üldse ei raatsi osta! Samas võin osta 10 euroseid šampoone ja kalli lõhnaõli. 40 ur lõhnaõli eest on odav, aga nii kalleid näokreeme ei hakka ma vist küll kunagi ostma.

Ma olen säästmise kohta juba ühe postituse hiljuti kirjutanud (SIIN), see täitsa haakub teemaga. Aga üldiselt on vist tõesti nii, et inimestel, nii ka mul, on mingid absurdsed piirid mõne asjaga, millest üle vot ei maksa ja kõik 🙂