Sõnavabadus on ajuvaba vabandus? Kas pedagoog võib internetis kätte maksta?
“Seoses Vinni koolis juhtunuga on küsitud, millal juhtus nii, et koolis sõnavabadust enam ei austata ja õpilasest sõidetakse üle. Küsiksin vastu, millal juhtus nii, et õpetaja ei kuulu enam eliidi hulka, et alamakstud ja stressis õpetajat võib solvata nii õpilane kui lapsevanem, kusjuures õpetajal ei ole toimivaid vahendeid end kaitsta. Millal juhtus nii, et 3. klassi õpilane läheb laua alla ja ütleb, et tema teeb mis tahab, sest tema isa ütleb, et meil on vabakasvatus?” nii küsib Mare Rossmann tänases Virumaa Teatajas.
Lisaks kirjutab ta veel: “Soovitan lugeda Ilmar Raagi artiklit “Lojaalsus, sõnavabadus, sotsiaalmeedia”. Kui seal asendada sõna “organisatsioon” sõnaga “kool”, saab pilt selgemaks. Kuni sa pole üritanud oma tõde kooli sees kaitsta, ei ole sobiv postitada avaldusi, mis heidavad varju sinu koolile ja õpetajale.”
Need sõnad ajendasid mind lõpuks oma mõtteid välja ütlemast… Ma olen lapsevanem, minu laps käib samuti koolis. Selle lühikese perioodi jooksul olen minagi mõelnud – mis ühel õpetajal ometi arus on, kui näiteks annab lapsele kehalise tunnis uisutamiseks uisud, mille ühe number on 36 ja teise jala oma 38, seda enam, et lapse jalanumber on 34! Olen sellisel juhul lapse kaitseks välja astunud ja aru pärinud. Mõistan igati, et ükski lapsevanem ei soovi, et tema lapsest koolis “üle sõidetakse”. Usun, et seda ei soovi ka ükski laps ise.
Siinkohal tulen tagasi Mare Rossmanni viimase lõigu juurde. Tsiteerin nüüd Ilmar Raagi: “Kujutame ette, et Swedbanki korporatiivpanganduse spetsialist ironiseerib Facebookis sama panga eraklientidele antavate laenude üle. Me ei näe midagi sellist! Väga võimalik, et see lõpeks ironiseerijale töökaotusega. Panga loogika oleks sel puhul selge. /—/ Isegi kui ironiseerija osutab reaalsele probleemile, kahjustab ta samal ajal panga kui terviku usaldusväärsuse kuvandit.” Sellele võrdlusele Mare Rossmann viitabki. Mina ei näe õigustuses “Meil on sõnavabadus” absoluutset tõde. Ka sõnavabadus võib solvata. Solvabki. Võiks öelda isegi, et mida suurem on sõnavabadus, seda suurem on risk solvuda. Me näeme iga päev, kuidas näiteks tuntud poliitikud oma sõnavõttude pärast vabandavad! Tagasi astuvad! Miks, kui meil on sõnavabadus? Sest inimene vastutab siiski oma sõnade eest. Isegi Kaur Kender, kes juba pikemat aega seda oma üleolevat olekut enam välja ei kanna, on lõpuks vastutama pandud. Vähemalt see on päevakorras!
Mare Rossmanni viimane lause, mis mul boldis välja toodud, on minu meelest väga hea mõttega. Mõtlen seda lauset edasi… Loomulikult on inimesel (õpilasel) õigus arvata (antud juhul siis näidendist) mida iganes, aga kas enne seda, kui sarkasmiga (või ära panemisega) läbi oma süljevoolu (mis tänapäeval otseühenduses sotsiaalmediaga) kritiseerida kooli ja õpetajaid, ei peaks tõstatama kooli siseselt oma klassis koos õpetajatega arutelu stiilis “Mulle tundus suudlusstseen laval ebamugav”? Ning veel… Kas on tõesti keegi, kes arvab, et isegi kui näidendis osalenud lapsed ja õpetajad poleks antud tweeti enne märganud, poleks see ajakirjandusse jõudnud? Et selle kohta poleks hakanud mõni isehakanud ajakirjanik tegema “uurivat ajakirjandust”? Et see EI OLEKS koolile varju heitnud? Tegelt?
Tõstatan ka veel ühe teise aspekti, mis seotud antud looga. Kas näiteks teistel pedagoogidel (pean siin kohal näiteks silmas Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi ajalugu andvat õpetajat) on eetline kommenteerida ja sealjuures automaatselt ka jagada sotsiaalmeedias videot pealkirjaga “Magus kättemaks” (Nõmme TV magus kättemaks siis õpetajale), kus teist pedagoogi lausmõnitatakse?
Kuidas mõista sellise ajalooõpetaja, nagu Triin Ulla, käitumist, kes taunib sel hetkel enda arust ebapedagoogilist käitumist, kiites ise takka sellist omavolilist kättemaksu? Kusjuures videos olid alaealised kooli õpilased, kes pole andnud oma nõusolekut videos osalemiseks, ja kelle kaudu õpetajat siis mõnitatakse. Millise sõnumi selline pedagoogi käitumine annab teistele õpilastele, ühiskonnale? Et õpetajatel on normaalne ja täiesti eetiline (teadmata üldse antud juhtumi taustagi) sotsiaalmeedias ilkuda, mõnitada, KÄTTE MAKSTA?
K
Oot…a ei olnud siis ylereageerimine kui ähvardati õpilane koolist väljaa visata ja kästi tal iga klassi ees vabandada? Või ei ähvardatud ega kästud iga klassi ees vabandada?
Ei õigusta seda säutsu ja mõistan kooli/õpetaja/näidendi osaliste pahameelt, aga see ei tähenda et koolipoolne reaktsioon (kui meedias kajastatu on tõsi ofc) oleks normaalne olnud.
ebapärlikarp
Ei ähvardatud. Ehk saad artiklist siit vastuse, mis tegelikult toimus ja toimub:
http://www.ohtuleht.ee/725550/einar-ellermaa-moliseda-voib-aga-peab-arvestama-ka-tagajargedega
iSiil
Kas kõikide klasside ees eraldi vabandamine ei jäta veidi nagu ahistamise muljet? Teiseks, kui keegi kutsub sind enne eksamit kõrvale, et parem võta ikka paberid välja ja nii, mis tunne siis sellel õpilasel võib olla? Suhteliselt halb ilmselt. Ja mille pärast õpetaja endast välja läks? Mingi suvalise säutsu, mis oli vb mingi halb nali, vb katse lahe olla… Täielik ülereageerimine. Mina ei näe selles konkreetses situatsioonis õpetaja jalamatina kasutamist. Kindlasti on õpetajaid, kellega diskussiooni algatada ei saa. Ma usun, et kõik mäletavad mõnda sellist oma kooliajast. Ja isegi, kui abiturient käitus direktsiooni arvates ebaviisakalt, oli selline reaktsioon minu arvates vägagi liiast.
Olen isegi olnud sellises olukorras, kus napilt kuu enne lõpetamist otsustas üks õpetaja minu kohta täiesti ebatõese kuulujutu lahti lasta, just üks selline, kellega normaalne diskussioon ei olnud võimalik, ja kõik õpetajad hakkasid mind tagaselja klatšima. Selle tõttu jäin ka ilmselt ilma parima lõpetaja preemiast. Et minul on küsimus – pange ennast selle abituriendi nahka ja kujutage ette, mis tunne on veel kolm kuud käia koolis, kus osa õpetajaid on sulle selgeks teinud, et tõmbasid endale vee peale ja meie sind siia ei taha. Mingi suvalise säutsu eest, sest õpetaja haavus, et tema loomingu peale halvasti vaadati.
ebapärlikarp
Ja seda kirjutades toetud Sa sellele kõige esimesele artiklile, mille ajakirjaniku õde teha palus? Mündil on teine pool. Loe seda: https://parimelu.wordpress.com/2016/04/01/pornoskandaali-tundmatu-pool/
Lisan ka veel seda, et näidend ei olnud õpetaja looming, vaid tuntud kirjanike (Puškin, Kareva, Visnapuu, Rooste…) tsitaadid, mida laval esitati. Ajakirjanik aga kas pahatahtlikult või üldse süvenemata nimetab oma loos seda õpetaja KIRJUTATUD näidendiks. Siit võid juba ise järeldused teha, kui palju on selles artiklis tõtt ja kui palju tellimustööd. Samas ei saa süüdistada artikli lugejat, sest ajakirjanik ei kajasta seda lugu ausalt.