“Seoses Vinni koolis juhtunuga on küsitud, millal juhtus nii, et koolis sõnavabadust enam ei austata ja õpilasest sõidetakse üle. Küsiksin vastu, millal juhtus nii, et õpetaja ei kuulu enam eliidi hulka, et alamakstud ja stressis õpetajat võib solvata nii õpilane kui lapsevanem, kusjuures õpetajal ei ole toimivaid vahendeid end kaitsta. Millal juhtus nii, et 3. klassi õpilane läheb laua alla ja ütleb, et tema teeb mis tahab, sest tema isa ütleb, et meil on vabakasvatus?” nii küsib Mare Rossmann tänases Virumaa Teatajas.

Lisaks kirjutab ta veel: “Soovitan lugeda Ilmar Raagi artiklit “Lojaalsus, sõnavabadus, sotsiaalmeedia”. Kui seal asendada sõna “organisatsioon” sõnaga “kool”, saab pilt selgemaks. Kuni sa pole üritanud oma tõde kooli sees kaitsta, ei ole sobiv postitada avaldusi, mis heidavad varju sinu koolile ja õpetajale.”

Need sõnad ajendasid mind lõpuks oma mõtteid välja ütlemast… Ma olen lapsevanem, minu laps käib samuti koolis. Selle lühikese perioodi jooksul olen minagi mõelnud – mis ühel õpetajal ometi arus on, kui näiteks annab lapsele kehalise tunnis uisutamiseks uisud, mille ühe number on 36 ja teise jala oma 38, seda enam, et lapse jalanumber on 34! Olen sellisel juhul lapse kaitseks välja astunud ja aru pärinud. Mõistan igati, et ükski lapsevanem ei soovi, et tema lapsest koolis “üle sõidetakse”. Usun, et seda ei soovi ka ükski laps ise.

Siinkohal tulen tagasi Mare Rossmanni viimase lõigu juurde. Tsiteerin nüüd Ilmar Raagi: “Kujutame ette, et Swedbanki korpora­tiivpanganduse spetsialist ironisee­rib Facebookis sama panga era­klien­ti­dele antavate laenude üle. Me ei näe midagi sellist! Väga võimalik, et see lõpeks ironiseerijale ­töökaotusega. Panga loogika oleks sel puhul ­selge. /—/ Isegi kui ironiseerija osutab reaalsele probleemile, kahjustab ta samal ajal panga kui terviku usaldusväärsuse kuvandit.” Sellele võrdlusele Mare Rossmann viitabki. Mina ei näe õigustuses “Meil on sõnavabadus” absoluutset tõde. Ka sõnavabadus võib solvata. Solvabki. Võiks öelda isegi, et mida suurem on sõnavabadus, seda suurem on risk solvuda. Me näeme iga päev, kuidas näiteks tuntud poliitikud oma sõnavõttude pärast vabandavad! Tagasi astuvad! Miks, kui meil on sõnavabadus? Sest inimene vastutab siiski oma sõnade eest. Isegi Kaur Kender, kes juba pikemat aega seda oma üleolevat olekut enam välja ei kanna, on lõpuks vastutama pandud. Vähemalt see on päevakorras!

Mare Rossmanni viimane lause, mis mul boldis välja toodud, on minu meelest väga hea mõttega. Mõtlen seda lauset edasi… Loomulikult on inimesel (õpilasel) õigus arvata (antud juhul siis näidendist) mida iganes, aga kas enne seda, kui sarkasmiga (või ära panemisega) läbi oma süljevoolu (mis tänapäeval otseühenduses sotsiaalmediaga) kritiseerida kooli ja õpetajaid, ei peaks tõstatama kooli siseselt oma klassis koos õpetajatega arutelu stiilis “Mulle tundus suudlusstseen laval ebamugav”? Ning veel… Kas on tõesti keegi, kes arvab, et isegi kui näidendis osalenud lapsed ja õpetajad poleks antud tweeti enne märganud, poleks see ajakirjandusse jõudnud? Et selle kohta poleks hakanud mõni isehakanud ajakirjanik tegema “uurivat ajakirjandust”? Et see EI OLEKS koolile varju heitnud? Tegelt?

Tõstatan ka veel ühe teise aspekti, mis seotud antud looga. Kas näiteks teistel pedagoogidel (pean siin kohal näiteks silmas Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi ajalugu andvat õpetajat) on eetline kommenteerida ja sealjuures automaatselt ka jagada sotsiaalmeedias videot pealkirjaga “Magus kättemaks” (Nõmme TV magus kättemaks siis õpetajale), kus teist pedagoogi lausmõnitatakse?

Video avades leiame Nõmme TV “magusa kättemaksu”, mida pedagoog nimetab UUDISKLIPIKS ja rõõmsalt jagab. Ühele pedagoogile eetiline käitumine?

Kuidas mõista sellise ajalooõpetaja, nagu Triin Ulla, käitumist, kes taunib sel hetkel enda arust ebapedagoogilist käitumist, kiites ise takka sellist omavolilist kättemaksu? Kusjuures videos olid alaealised kooli õpilased, kes pole andnud oma nõusolekut videos osalemiseks, ja kelle kaudu õpetajat siis mõnitatakse. Millise sõnumi selline pedagoogi käitumine annab teistele õpilastele, ühiskonnale? Et õpetajatel on normaalne ja täiesti eetiline (teadmata üldse antud juhtumi taustagi) sotsiaalmeedias ilkuda, mõnitada, KÄTTE MAKSTA?