Üks hetk, kui ma avastasin Inno ja Irja blogi, tekkis mul Muhviga väike armas lühiajaline traditsioon alustada hommikut sellega, et emb-kumb saatis kohvitassi taga emmale-kummale sellest blogist just sel hommikul avastatud kõige totrama ja aju halvama tsitaadi või mõtte. Olgem ausad, valikut oli alati palju ja otsust oli iga hommik väga raske teha.

Ma ei tea, mis juhtus, aga ükspäev mõistsin, et ma ei ole Inno ja Irja blogisse juba 4-5 päeva vaadanud. Appi, kuidas ma võisin?! Tolle fakti teadvustamise hetkel olin ma õnneks arvuti taga ja sain kohe ka oma vea parandada. Ja mis ma näen – trussikutes Inno.

Otseselt ei ole trussikud ju tabu, me enamvähem kõik kanname trussikuid, kuid see oli pilt, mida pidin ka kohe Muhviga jagama.

(Seda enam, et ma tahtsin talle kätte maksta, kuna ta oli mulle saatnud mingi hiiglama pika ja igava teksti ning kui ma olin selle piinlikult süvenedes läbi lugenud, ütles ta et ups, vale aken. Seega panin trussikutes Inno pildi Muhvi poole teele.)

Muhv: “Käi pekki! Ma unustasin nädalavahetusel juba selle blogi olemasolu ära. Nüüd krt lugesin jälle! Masendav!”

Muhv jälle: “Mis sul viga on? Ma blokin su ära, kurat, põrguline!”

Muhv veelkord natu aja pärast: “Sa rikkusid mu õhtu ära, ma lugesin nüüd 3 postitust läbi koos kommentaaridega.”

Tahate kellegi õhtut ära rikkuda – saatke trussikutes Inno pilt!

Tahate kedagi lõbustada – saatke trussikutes Inno pilt!

Tahate ise enda õhtut ära rikkuda või äkki hoopis lõbutseda – minge vaadake trussikutes Inno pilti.

Ja kui see pilt teile meeldib, ärge unustage 5 euri kanda. Mitte mulle siis eks.