Mäletan lapsepõlvest väga hästi isa tehtud pilaffi (meie peres nimetati seda ploviks, aga see ongi üks ja see sama). Sel polnudki nagu väga midagi viga, pale selle, et see oli täis rõvedaid väikseid pekitükke. Just nimelt väikseid. Ja kuna need olid väiksed, siis olid need ka salakavalad, sest ei hüpanud toidust kohe silma, et neid saaks välja koukida, vaid alles suus avastatavad. Rõvedad väiksed pekiklimbid! Ma ei süüdista tegelt üldse isa, vaid lihtsalt seda aega, kus korralikku taist liha vist lihtsalt polnud saada. Meie plov ei olnud ka lambalihast, vaid sealihast.

Mõned päeva tagasi nägin juhuslikult Sandra Vungi retsepti – oapilaff (LINK) ja tundsin kohe, et ma lihtsalt pean selle mälestuse endas nö heaks keerama. Kopin siia selle retsepti väikeste oma tähelepanekutega.

Mida vaja?

  • 3 sl õli
  • 1 suur sibul
  • 1 suur porgand
  • kolm küüslauguküünt
  • kolm peotäit riisi (mina panin 5 peotäit ja jasmiiniriisi)
  • 2-3 loorberilehte
  • näpuotsaga jahvatatud musta pipart
  • 1-2 tl soola
  • 400 g purk ube (punaseid)
  • 250 ml tomatipastat (mina kasutasin rohkem, sest ka riisi panin rohkem, ca 400ml, aga mitte purustatud tomatit, vaid saranses pakendis, aga tomatipastat. Need vist pole päris üks ja sama?).
  • maitserohelist (panin murulauku)

Sandra õpetab:
Aja paksema põhjaga pott või pann pliidil kuumaks. Lisa õli ning tükeldatud sibul ja porgand. Kuumuta paar minutit, aeg-ajalt segades. Lisa tükeldatud küüslauguküüned ja riis. Kuumuta pool minutit ning lisa nii palju vett, et riis oleks kaetud ja jääks paar sentimeetrit ülegi. Lisa ka kõik maitseained (loorberilehed, pipar ja sool) ning kurnatud oad. Keeda tasasel tulel kaane all, aeg-ajalt segades, kuni riis on peaaegu pehme. Lisa tomatipasta, sega ning keeda, kuni riis on valmis. Serveeri koos maitserohelisega.

See oli täitsa uskumatu, et see maitse meenutas mulle 20 aastat tagasi söödud plovi. Sööge seda toitu soojalt. Minu meelest tehakse seda viga, et ahnitakse kuuma toitu sisse, aga siis pole ju maitsetki tunda. Laske natuke jahtuda aj sööge soojalt, mitte kuumalt. Nii mõnus ja lihtne. Ja ilma pekitükkideta 🙂

Minul tuli selline