Sel nädalal käisin esimest korda koolis lastevanemate koosolekul. Olen alati mõelnud, kuidas lasteaia lastevanemate koosolekust, kus olulist infot vahetati max 20 minutit, suudeti välja venitada kahetunnine piinarikas suhtlemisvaeguses vaevlevate naiste kokkutulek. Ei suhtle mehed nendega kodus piisavalt või mis… Ei tea. Tuleb välja, et vahet ei ole, elad sa Lasnamäel või Kalamajas, käid sa lasteaia või kooli lastevanemate koosolekul, inimesed on ikka samad.

Olen tähele pannud selliseid tüüpe:

  • Kiidukuked. Need, kes tahavad iga hinna eest oma lapsega hoobelda. “Minu laps õppis lugemise ära juba 3 aastaselt. Ma ei teinud selleks mitte midagi. Ta võttis ise raamatu ja lihtsalt hakkas lugema!” Vau! Tõesti, mida sa siis nüüd ootad? Kas me peaksime kõik aplodeerima?
  • Varjatud kiidukuked. “Aga kui see raamat jääb minu lapsele liiga lihtsaks, mis ma siis teen?”.
  • Aktivistid. Neid huvitab peensusteni kõik, mis puudutab millegi korraldamist. Peale selle, et see neid huvitab, tahavad and kõike ise korraldada. Kui on toimunud näiteks väike hääletus, et kas kõik on nõus, et aktivist mingi asja ära korraldab ja kõik on nõus, siis teeb aktivist sellise hea-küll-siis-ma-teen-selle-ära näo, kuigi tema sisemus puhub õnnest fanfaare.

Aktivist väliselt:

ndH8WwL

Aktivist sisemiselt:

551288457809625032015100453

(Kuna ma ise mingi korraldaja ei ole, siis noh, tegelikult ju veab, et selliseid vastutuse võtjaid on. Lihtsalt milleks see draama).

  • Proua Mul-On-Probleem. Küll on tema jaoks pildistamine valel ajal, küll ei öelda talle piisavalt tere, küll ei saanud tema laps aru, mis kodus teha oli vaja, küll ei saa ta koolimaja uksest VÄLJA, sest lapsed tulevad pidevalt SISSE.
  • Ülbitsejad. Vahet ei ole, mis nende küsimuse sisu on, nad küsivad seda üleolevalt ja ülbelt.
  • Kurdid. Pärast pikka juttu mingist konkreetsest asjast tõstavad nad käe ja küsivad täpselt seda sama asja, mille vastus just viimased 2 minutit kõlas. Ülduse ees ei paista nad välja aga kui kurdid vaid kui blondid.
  • Muljetajad. Need lihtsalt haakuvad igasuguse teemaga ja tahavad kõigele oma kogemusi vahele rääkida. Üks suuremaid venitame-selle-koosoleku-2-tunniseks faktoreid.
  • Egoistid. Need on seda sorti vanemad, kes sekkuvad koosoleku ajal või pärast olulise info vahetamist , küsides igasuguseid isiklikult ainult nende last puudutavaid küsimusi, mida oleks ilmselgelt mõistlikum küsida privaatselt õpetajaga 4 silma all või e-maili teel. Miks peavad 20 inimest seda pealt kuulama? Teine suurem venitame-selle-koosoleku-2-tunniseks faktor.
  • Kannatajad. Kohusetundlikud inimesed, kes lihtsalt istuvadki selle 2 tundi ära.
  • Kannatamatud. Kohusetundlikud inimesed, kes ei kavatse 2 tundi järjest mula kuulata ja lähevad minema siis, kui on näha, et olulist infot enam peale ei tilgu. (Mina).
  • Inimesed, kes kohale ei tulegi.

Võibolla ma nüüd mõne tüübi unustasin ära, ärge siis pahandage, kui keegi tunneb, et siit kirjeldatust välja jäi 🙂