Sain Tallinna Reaalkoolist, Inglise Kolldžist ja GAG-st tagasiside, et minu laps on täitsa tavaline laps ja eliitkooli kahjuks ei sobi. Ma ei ole üldse pettunud, Ethel ka ei ole pettunud. Eks ma natuke aimasin seda ka ette ja hindasin olukorda täiesti reaalselt. Nii palju sain katsete tulemustest tagasisidet, et minu lapsel on matemaatika ja loogikaga kõik korras, sotsiaalsed mängud, mingid pildimängud väga hea, eeldused keeleõppeks hea, aga lugemine ja kuulamine võiks parem olla. Ta loeb kodus täitsa (mina ütleks) normaalselt oma vanuse kohta, kirjutab ka, kuigi veidi vigaselt, aga kuulamine on tal tõesti null.

Mis seal katsetel siis tehakse? Osadel (kui mitte kõigil) on kodulehel info, mida laps oskama peab, üleval. Näiteks Reaalkoolil järgmine info.

1. Matemaatiliste oskuste hindamise aluseks on arvutamine 12 piires ja ruumikujutlusmõistete (nt üleval, all, paremal) valdamine, paaride leidmine (nt tehtele õige vastus), geomeetriliste kujundite tundmine.
2. Loogikaülesannete hindamise aluseks on lapse oskus rühmitada (nt koer ja kass on loomad), jätkata loetelu (nt koduloomad: koer, kass…) ja põhjendada oma tegevust, lühimälu ülesanded.
3. Väljendusoskuse hindamise aluseks on üksikute sõnade moodustamine, nende tähenduse mõistmine ja nende selgitamine suuliselt.
4. Vestluse käigus hinnatakse lapse teadmisi iseendast, perekonnast ja ajakujutlustest (nt päevad, kuud, aastaajad).
5. Mänguliste tegevuste ja vestluse abil (nt ühistegevus) hinnatakse lapse sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi, sh tähelepanu, koostöövalmidust nii õpetaja kui kaasõpilastega, keskendumisvõimet ja aktiivset osalemist protsessis; vestlust eluolulistel teemadel.

Enne katsetele minemist ikka analüüsid läbi, et laps mul ju arvutada oskab, kujundeid teab, loomi tunneb, oskab väljendada ennast (eriti seda, mis puudutab “ma TAHAN” soove), sõnu ju ometi moodustab, nädalapäevi oskab nimetada. Perekonnast teab ka ehk midagi kokku rääkida (kärgpere puhul on see veidi keeruline – on sul võõrasvennad, võõrasõed? kasuvennad kasuõed? jne). Aga üldiselt peaks ju mõikama küll. Ethel väga ei räägi, mis seal katsetel tegema pidi, aga vestlusel küsitakse umbes selliseid asju:

• Kelleks sa tahad tulevikus saada?
• Mis päev täna on?
• Nimeta Eesti linnu.
• Mis on Eesti lipuvärvid?
• Aga mida tähendab lipuvärvil sinine?

Reaalkooli puhul oli meil reaalsus aga maksimaalselt 38,5-st punktist 27,5 punkti. Inglise Kolledžis oli Ethel nendest üle 400-st lapsest 140ndal kohal. Mina ütleks tubli!

Ethelil oli õnneks savi, tema nautis protsessi – katsetel käimist. Ta tundis end tähtsana, leidis iga kord oodates mingid sõbrad, kellega ringi joosta ja mängida, ning kui pärast viimast katsel käimist ütlesin, et kle tähistame, et see oli viimane katse, siis ta reaktsioon oli: “Miiiiks, nii lõbus oli ju. Tahaks veel!”. Teadsin kohe, et katsetele minnes, ei võta ma tema jaoks ülejõu käivat ettevõtmist ette.

Aga oli ka lapsi, kes ei tahtnud autost välja tulla. Oli ka neid, kelle jaoks kooli sisse saamine tähendas KÕIKE. Väga veider, aga ühe kooli nö ukse taga oodates muutusin endale mitteiseloomulikult sotsiaalseks teiste ootavate emadega. Üks ütles, et tema tütrele tähendab just siia kooli sisse saamine kõike. Põhimõtteliselt, kui ta sisse ei saa, siis laps teeb eneka (selliste sõnadega ta end küll ei väljendanud päris). Küsisin siis, et miks teie laps sedasi arvab, kust see arvamus tuleb, ise mõeldes, et kust krt ta ikka tuleb, kui et ema raudselt ise oma lapsele seda teadmist tambib. Väidetavalt aga tulnud laps ikka ise selle peale. Veel juhtusin peale mingile foorumile, kus üks lapsevanem oli kirjutanud mõni aasta tagasi umbes nii: ” Meie laps sai küll igale poole sisse ja panime ta Prantsuse Lütseumi. Ma ise oleks tahtnud teda Reaalkooli panna, aga no laps ise nõudis just Prantsuse Lütseumi.” Minul tekib küsimus, kuidas 6 aastane oskab nii täpselt midagi üldse nõuda. Minu Ethel pani kooli minekuks küll vaid ühe kindla tingimuse – õpetaja koolis peab olema ilus nagu emme

Nii et meid ootab sügisel tõenäoliselt Kalamaja Põhikool, mis asub maja taga. Mis siis ikka… Ja ma loodan, et seal on mõni ilus õpetaja ka ja äkki joppab siis hoopis sellega

PS: Gustav Adolfis katsetele minemist oodates vaatas Ethel tähendusrikkalt ringi ja teatas, et see maja pole üldse kooli moodi, pigem on see  natuke abiellumise koha moodi. Seinad, uks ja lühtrid  meenutasid talle kirikut. Arutasime veidi Etheliga abiellumise asja… Küsisin, kas sa tead, mida peab abielludes ütlema. Ethel teadis, et tuleb “jah ” öelda. Ma küsisin, et kas “ei” võib ka öelda. Ta mõtles natuke ja ütles, mees tohib “ei” öelda, aga naine ei tohi, sest naine ju kogu seda abiellumise asja tahtiski.