Koolis levib kuulujutt…
…et päkapikke ei ole olemas.
Nii nagu paljudel teistelgi on tulnud laps koolist koju ja teatanud, et kuulis klassikaaslaselt, et Päkapikud on bullshit (kuigi vb teiste sõnadega), nii ka minu laps tõstis eile teema üles.
Ethel: “Emme, aga L ütles, et päkapikke ja Jõuluvana ei ole olemas. L ütles, et tal isa käib öösel poes ja ostab need asjad ja siis paneb kuuse alla.”
Mida öelda? Kas paljastada suur 7 aastane saladus?
Mina: “See tundub imelik jutt, sest öösiti on poed kinni. Pealegi, miks siis L-i isa L-le kinke toob. Kas L käitub pahasti, et tal päkapikud ei käi?”
Ethel: “Mina ei tea, L igatahes ütles nii. Ja ma tean, et sina ka ostad need asjad.”
Mina: “Mina ei osta midagi, öösel on poed kinni ja ma ma ei viitsi öösiti kuskil käia.”
Ethel: “Aga miks ei või siis jõuluks tahta seda draakonit? Kui sina ei osta, siis vahet ei ole ju, et see maksab 120 eurot, Jõuluvaja ei pea ju selle eest maksma!!!”
(Nean seda õhtut, kui lubasin Ethelil vaadata Ringvaates Juku mängupoe müüjat, kes tutvustas uusi jõulukingitus-hitte. Hõljuva Monster High, laulva Elsa ja muude hulgas oli üks nendest 120 EUR maksev plasktik-kärakas draakon, mis on puudetundlik ja teeb “trikke” ja kodulooma eest blaa blaa blaa. Kui keegi nüüd tõesti võtab vaevaks mulle kommenteerida, et ma olen nii alatu ja seda draakonit “maha teen”, siis ütlen kohe ära, et jah, MINA teen seda draakonit maha.)
Hitihoiatus
Mina: “Kuidas Jõuluvana ei pea asjade eest maksma? Mis ta varastab need asjad siis või?”
Ethel: “Ei, ta SAAB need.”
Mina: “Isegi kui ta saaks need, siis ma usun, et Jõuluvana on suht mõistlik. Ta ju teab, et sul üks robotkoer juba on ja pealegi, sul on KAKS PÄRIS kassi. Milleks sulle neid roboteid? Sa saad päris kassidega mängida.”
Ethel: “Aga Friskin on nii loll…”
Ühesõnaga läks see dialoog lappama. Ja ma ei teagi, kas laps hammustas lahti selle päkapikkude asja või ei 🙂
Tihane
Klickis on sama Dino 80 eurot minu meelest
ebapärlikarp
Jaa, Juku ka lasi hinda alla. Aga asi pole isegi rahas, see on 15 min rõõmu ja kõik 🙁
Kaur
Jaa, mul on siin sahtlis kiri, kus on ka TELLIMUS sellele robot-saurusele. Tõele au andes käisin ma seda isegi poes vaatamas. Ei, ei, ei.
K.
Mäletan, et ise käisin esimeses klassis, kui ema mulle kommi sussi sisse poetamisega vahele jäi. Raksti tõusin voodist püsti, silmad suured peas ja järgmise asjana hakkasin kõva häälega nutma, sest ma sain kohe aru, et raiped, VALETASITE! 😀 Aga see pettumus kestis kõigest paar päeva. Hiljem tekkis selline uhke “suure lapse” tunne, et phähh, ega ma polegi mingi titt kellel päkapikud peaksid käima! ja lisaks sellele hakkasin jõulukingitusi aina rohkem “südamega” valima, sest ma olin enda vanemate suhtes alati hästi hooliv putukas. Juba selles vanuses sain aru, et raha ei korjata puu otsast ja leppisin jõuludel ka ühe kingitusega mitte viiega, nagu jõuluvana aegadel.
Indigoaalane
Meil toimus üleminek sujuvalt.
lapimaal käisime päris Jõuluvana vaatamas.
ja kui päkapikud vahel ei jõua, siis loomulikult emme aitab neid ja paneb vahel ise kommi.
mulle tundub, et lapsed saavad ise ka aru. Et kui ka saladus on paljastatud, siis ei tahaks kommist ikkagi ilma jääda, las siis ema usub, et ma usun…:)
C
“Aga Friskin on nii loll..” 😀 😀