Täna hommikul sattusin ma Facebookis sellisele pildile ja tekstile selle all:

LEIA PILDILT ERINEVAD KARUSNAHAD JA NIMETA NEED! Sellel pildil viibisin umbes nädala eest ühes Tallinna restoranis toimunud heategevuslikul õhtusöögil. Sai endale kiirkorras ka sobilik välimus õmmeldud. Mitut erinevat karusnahka ma kannan ja mis loomadelt need pärinevad!? Võib ka helistada sõbrale:). Kõigi vastanute vahel loosin välja ühe eksklusiivse karusnahast mütsi veel enne jõule (millise, see jääb minu ja võitja väikeseks saladuseks!)

12342816_872767122844822_1548247038157354914_n.jpg

Foto Facebookist, Tallinna Karusnaha Meistrid seinalt

Pildiallkiri “Mitut erinevat karusnahka ma kannan ja mis loomadelt need pärinevad!?” tekitab minus kerget õõvastust. Ma ei ole vegan, ma kannan ka nahast saapaid, aga nö nülitud tsintsiljad seljas ei ole kunagi minu teema olnud. Mitte kunagi! Skrollides selle pildi alla vastuseid, nägin ma kitse-karakuli-jänese vastuste juures õnneks ka teisi, kes arvasid, et daami riietusse kuuluvad loomad on:

  1. surnud loom
  2. surnud loom
  3. surnud loom
  4. ja surnud loom.

Oli ka kaastundeavaldusi, et kas sellise maitselageduse pärast pidid need vaesed loomad surema… Või mõttekäiku, et ega me enam kiviajas ei ela, et peaks end üleni nülitud loomadega katma. Mina ei kommenteerigi täna seda, kas see daam on maitselage või ei, aga ka minul oli kurb seda pilti vaadata. Ma mõistan, et näiteks eskimod võivad kanda oma kliimas Alaskal ja Gröönimaal ellu jäämiseks loomanahkadest kasukaid. Kuid meil siin on nii palju muid võimalusi kanda soojasid ja ilusaid jopesid, mantleid… Me ei pea seda tegema, et ellu jääda. Samuti ei ole see ka kindlasti mitte tarbijale odavam.

92893-004-8F21FFE5

Eskimod, leidsin pildi netist

Eriti hullusti käis see klikk mul ära siis, kui nägin kunagi ühte perepilti, kus poseerisid suure kõhuga lapsootel naine ja tema mees. Naisel, kelle kõhus kasvas uus elu, poseeris sel pildil rebase laip ümber kaela rippumas. Selline krae, kus loomal on käpad ja nägu ja suu ja kogu krempel alles jäetud. Teate küll. Vot see oli vastakas foto minu jaoks. Uus elu kõhus, rebase laip kaelas.

Täna leidsin sealt samast daami pildi alt ka ühe väga mõtlemapaneva foto:

33e6d00a64ddb5a1f49614c37bee4baa

Pildi leidsin netist

Eriti jabur on see, et okei, inimesele meeldivad loomanahad ja nendest õmblemine (mõtlen siis seda Tallinna Karusnaha Meistrid töökoda)… aga leidsin nende viimase postituse hulgast sellise, mille kohta alguses arvasin, et keegi loomakaitsja aktivist on selle sinna postitanud selleks, et POINTI edastada, aga ei, see oli tolle töökoha enda postitatud foto:

12308815_874097322711802_3762038254833937530_n.jpg

Pilt Facebookist, Tallinna Karusnaha Meistrid seinalt. Pildi allkiri oli: KARVANE JÕULUKINGI IDEE.

Ok, mul on emal ka kodus need lambanahad ja kass, paljudel on. Aga mina vaatan seda asja nüüd teisiti… Ja reklaamfotona, kus müüakse loomadelt nülitud karvaseid nahku, kõrvale panna elus kass… No minu jaoks on veidi sürrealistlik. See vist on nii, et kui korra see klikk peas ära käib, hakkadki maailma hoopis teise pilguga vaatama…

Näiteks sellisega, et Tallinna Karusnaha Meistrite jutu “Kui keegi soovib Burchella sebra täissuuruses nahka oma koju, kontorisse, auto istmekatteks või hoopis käekottideks või patjadeks, siis on meil üks Namiibiast pärit ja kvaliteetselt pargitud nahk kohe olemas. Tõeliselt uhke” juurde EI SOBI foto armastavatest sebradest, mis töökojal oma seinale pandud oli:

12279033_869020309886170_1699658046641539814_n

Pilt Tallinna Karusnaha Meistrite Facebooki lehelt

Keda need “vege-jutud” häirivad, siis ärge neid lihtsalt lugege, laske üle. Aga mina tundsin, et pidin oma seisukoha välja ütlema 🙂