Veganlus kui häbiasi?
Täna hommikul küttis kirgi Päevalehe artikkel “Vegandieedist tekkinud tervisekahjustused on jõudnud Eesti lasteni” (LINK). Ma ei oska öelda, kas selle artikli eesmärk oligi lihtsalt kirgi kütta või oli see kellegi nö tellitud vastuartikkel oktoobris ilmunud uudisele, kus Maailma Terviseorganisatsioon avaldas uuringu tulemused, et teatud lihatooted võivad olla tervisele kahjulikud (LINK) VÕI oli artikli autoril Tuuli Jõesaarel igav ning tal tuli mõte otsida Facebooki veganite kommuunist suvaliste inimeste püstitatud küsimusi, kuidas lapsel D-vitamiini tõsta… ning trollis sellest kokku artikli, UURIMATA, kas antud inimene, kes seda küsis, on ise üldse vegan või kas tema laps on vegan…
Nagu päeva jooksul selgus, see pere ei ole veganid! (LINK). Artiklis on tsitaadid kontsekstist välja rebitud ja loodud seosed, kus neid ei ole. Ka mina olen Facebookis veganite grupis. Ma ei ole vegan. Minu laps ei ole isegi mitte vegetaarlane (taimetoitlane). Aga ma ei välista, et ma ei küsiks sealt kunagi mingit toitumise või vitamiiniteemalist küsimust, sest veganid on väga teadlikud toitumises.
Järjest rohkem tundub, et Tuuli Jõesaar lihtsalt trollis artikli kokku…
Ning et autor ei tee vahet idiootidel ja veganitel, sest ema, kes kirjutab, et tema laps saab vajaliku D-vitamiini kätte, kui ta jätab lapsel juukse otsad mütsi alt välja, võib küll olla vegan (ei tea, kas selles artiklis see inimene oli), kuid peale veganiks olemise on ta ka idioot.
Mina ei hakka arutlema selle üle, kas veganlus on ok või mitte, ma tean vastust. Ja peale selle – täisväärtuslikult toituv vegan on kindlasti tervislikum kui krõpse ja limonaade kaaniv laps, teismeline või täiskasvanu või inimene, kelle igapäevamenüü on päevast päeva kartul, sai ja lastevorst.
Minu kõige suurem hämming kuulub täna hoopis ühe inimese kirjutatule, kus ta kurtis, et andis oma perekonnale teada, et ta on vegan ja ta perekond ei suuda seda ja teda aktsepteerida. MISMÕTTES?! Oma pere ja tuttavad ei suuda aktsepteerida?! Et sina oled vegan?! Ma saaks aru, kui täiskasvanud inimene teataks oma emale ja isale, et talle meeldivad 16 aastased poisid ja eriti nendega saunas käia. Vot see oleks taunitav! Ma mõistan ka, et aastaid tagasi, kui geiks olemine oli nö ebanormaalne ja häbiasi, siis osad vanemadei suutnud aktsepteerida, kui nende ainuke poeg kapist välja tuli. Neil oli häbi ühiskonna ees, nad arvasid, et on kasvatuses ebaõnnestunud… Praegune maailm ja Eesti on selles osas palju tolerantsemaks ja teadlikumaks muutunud. Aga perekond ei suuda aktsepteerida oma pereliiget veganina?! See on lihtsalt kurb! Ma väga loodan, et see oli lihtsalt ühe perekonna traagika, mitte veganite arvu suurenemisega järjest suurenev veganfoobia.
Nell
Mina usun, et iga inimene otsustab ise mida sööb aga samaks peaks aktsepteerima ka teiste valikuid. Mina armastan liha aga ei ürita seda taimetoitlastele või veganitele salaja sisse sööta. Kellele liha ei maitse või ei tarbi seda moraalsetel kaalutlustel, ärgu söögu.
Lapsed on veidike teine teema. Väikelapsed söövad (saavad süüa) seda, mida vanemad neile pakuvad ning taimetoitlaste peres ei ole liha vältimine lapse teadlik valik. Mina pooldan seda, et lapsed peaks saama erinevaid maitseid ning kõiki toidugruppe, las nad siis hiljem ise teevad otsuse mida võtta ja mida jätta.
ebapärlikarp
Jah, ma ise toimiks uue beebi puhul sama moodi 🙂
Ingrid
Mu teismeline tütar otsustas, et tema enam liha ja linnuliha ei söö (loomade väärkohtlemise pärast), muna, kala ja piimatooteid sööb ikka edasi (me sööme ka ainult free-range loomseid produkte ja vabakala kodus nii ehk naa). Aga juba see oli väga suur tükk alla neelata – sõbrad olid tema valikuga OK, minu lähim pere oli ka joksus, sest mu õde on juba aastaid taimetoitlane. Aga! Isapoolsed vanavanemad ei suuda ikka veel vabalt võtta – käivad minu käest kogu aeg küsimas, et kas ma ei peaks teda liha sööma sundima ja halavad, et ei oska talle midagi süüa teha. Aga jah, kõige hullem on hoopis vanema-ealiste sõprade ja tuttavatega, kes tema valikust kuuldes kõik loogu põrandale kukuvad. Nt. pakkusin ühe oma lapse sünnipäeval kartulisalatit ilma lihata (ei viitsinud teha kahekordset kogust, lihaga ja lihata) ja selle peale üks külaline lausa SOLVUS, et ma ju lubasin pakkuda Eesti kartulisalatit ja see olevat õige ainult VORSTIGA. Suvel juhtus aga, et käisime vanalinnas jalutamas väliskülalise ja ühe tütre teismelise sõbrannaga ning sattusime V restorani juurde, kuna seal oli üks laud vaba ja minule väga maitseb, jäime sinna lõunat sööma. Õhtul sain ma kurja kirja teismelise emalt, et selliseid asju pean ma temaga kooskõlastama eelnevalt ning OMA elustiili teismelisele peale sundida on minust inetu. Mina olen segatoitlane, seega jäi mul lihtsalt karp lahti, et selline süütu asi, nagu Tallinna ühes parimas restos lõuna söömine (kus kõik lauas istujad said kõhu täis) kvalifitseerub tiineka ajupesuna.
www.minajamuud.blogspot.fi
Veganid ka söövad vahel väga ebatervislikult ja ühekülgselt, seega saan aru miks nii suur haloooo tõsteti, kuid muidugi kuna artiklis on liiga palju ebatäpsusi, siis on see rohkem rahva hulluks ajamise jaoks kirjutatudki.
(Lisan: Limonaadi ja krõpsu veganidki söövad ju. Olen ise näinud. Pole see veganiks olemine ka nii püha asi nagu mõni endast teeb.)
Ja mina arvan, et vahel laps ei tea, mis talle on parim. Mõni ütleb, et oi laps ei taha liha või ei taha puuvilju või kommi. Eks see lapsevanem ikka peab reeglid paika panema ja vaatama, et taldrikul oleks seda, mida kasvuks vaja.
Pille
Peab ikka inimesel murevaba elu olema, kui oma lapse toitumiseelistused nii ränk probleem tundub, et selle nimel ollakse valmis lapsest lahti ütlema. Braavo idiootsusele.
Teine asi, mida ma üleüldse ei kannata, on see, kui vanemad oma lastele mingeid tugevaid veendumusi pähe määrivad. Okei, mingi piirini on loogiline, et vanemad oma tõekspidamisi (mida nad ise ofc peavadki tõeks) edasi anda, aga hoopis teine tera on kasvatada last nö inkubaatoris, kus talle non-stop ajupesu tehakse mingil teemal, nii et kui ta üks hetk ise mõtlema peab, siis talle on need ema/isa tarkused nii ajukurdude sisse tambitud, et oma mõtteid ei oskagi sealt eristada. Ühesõnaga ükski äärmus pole tervislik.
Pille
Kusjuures, nende inimeste suhtes, kes oma toidulaual lihast loobunud on, tunnen lausa kerget kadedust. Mida aeg edasi, seda rohkem mõtlen ma liha üle enda taldrikul ja asi on päädinud praeguseks sellega, et enda tehtud lihatoite ma eriti süüa ei saa/taha. Pea-aegu kõik liha, mis mu silme all ja käte vahel söögiks on saanud, jääb minu poolt puutumata.
Kiisu käpad
Veganlus on okey, nii kaua kui seda ei suruta peale. Nt. kui mu 5 aastane keeldub liha söömast, ma ei sunni teda. Ega ise ka koguaeg liha ei söö. Vahepeal teeme lihavabasid nädalaid. Aga vahet pole kas vegan või ei, point on see, et söögi normaalselt inimesed.
Mul hea sõbranna, toortoitlane. Suutsin ta kuidagi panna tumedat riisi ja makarone ka sööma koos erinevate juurikatega. Vot, temal nüüd suur häda. Lapsed ja mees kiusavad, sõbrannad ei taha kohvikusse minna jne. Imelik pidi olema. Mees oli öelnud, et eestlase toit on tavaline makaron ja riis. Ei huvita, et tumedamad tervislikud. Lambad on lambad. Kui ei taha maksta korraliku kvaliteetse toidu eest, eks siis maksavad kallite rohtude eest.
ebapärlikarp
Toortoitumine ja veganlus on kaks eri asja. Ja kui inimene sulgub endasse oma toitumisharjumuste pärast või halvustab pidevalt teiste söömisharjumusi ja kannatab seeläbi ka ise tõrjutuse all, on tegemist juba ortoreksiaga. Ma tegelikult arvan, et nii nagu sina ei taha, et sulle midagi peale surutakse, ei tohiks ka toortoitlast sundida sööma midagi, mis ta põhimõtete vastu. Mina isiklikult toortoitumist ei poolda, aga kedagi ümber veenma ka ei hakkaks. Jääks lihtsalt lootma, et KUI inimesel tekivad terviseprobleemid, siis ta pöördub ise arstile ja koos tehakse selgeks, mis need põhjused üldse on.
Lily
Ma ei saa lihtsalt aru, kes üldse saab kellelegi mingit toitumisviisi PEALE SURUDA? Keegi tuleb sulle toitu kurku suruma, mida sa ei taha või? Üldse on koguaeg mingi jutt, et äkitselt surutakse kõike kõigile peale, kuigi tegelikult näiteks lihtsalt arutletakse teema üle vms.
Kui sa aga nt mõtled, et veganist vanemad suruvad lapsele veganlust peale, kui talle väiksest peale ainult vegantoitu annavad, siis see on ju bullshit, ma või samamoodi väita, et mu vanemad on mulle omnivoorlust peale surunud jne. Kui tahan, otsustan ise mõistuse arenedes, mida söön ja millal söön ju. Samamoodi nagu veganiks “kasvatatu” võib millal iganes lihasööjaks pöörduda.
Muide, ma ei ole vegan, mulle lihtsalt ei meeldi see furoor, mis pidevalt igasuguste pseudoteemade ümber tekitatakse. Maitse asi ju. Mis see sinu asi on, mis teine oma isiklikus elus teeb, kuni see sind otseselt ei kahjusta?
Kiisu käpad
Ah? Kuidas saab suruda w? See sama sõbranna kes on toortoitalne( jajah on eri asjad tean ise ka seda!) koguaeg vatras ja vatras sellest. Mul oli nii kõrini. Mul on suva mida keegi sööb. Toitugu kasvõi õhust. Täiesti ükskõik. Lihtsalt sellised teemad on tavaliselt üle paisutatud. Tahate toituda lihavabalt- andke minna, tahate süüa kommi ja cokat- tehke, mind ei huvita. Ise toitun korralikult, lapsel on nädalas korra kommipäev.
beritp
Ok, mu mõttekäik läks ehk liialt keeruliseks. Aga mõtlesin seda, et sa võrdled täisväärtuslikult toituvat veganit ja siis krõpsusöödikuid, aus võrdlus oleks, et see vegan ja samuti täisväärtuslikku toitu sööv mitte-vegan on ilmselt suht sama tervislikud ja mõlemad on tervislikumad toitujad kui krõpsusöödikud 🙂
Kuigi sini toodud näide on muidugi tõsi ikka 🙂
beritp
Samas mulle tundub üsna meelevaldse lähenemisena ka see, et olemas olekski nagu kaks äärmust – veganid, kes kõik on tublid ja teadlikud toitujad (ja kellele liiga tehakse) ning krõpsu ja koolat sisse ahmivad kritiseerijad. Ma arvan, et veganite seas ja FB gruppides on idioote (nii nagu sa kirjeldasid), kes siis käivad mingit “tõde” kuulutamas ning on teadlikust toitumisest valgusaastate kaugusel. Aga samuti on peale veganite ka neid inimesi, kes toituvad mitmekülgselt ja tervislikult ja söövad seal hulgas ka liha ning muid loomseid toiduaineid – ja kui keegi neist julgeb kahelda, et kas mõni eridieeti (nt vegan) pidav inimene ikka saab kõik vajaliku toidust kätte, siis on tema rumal krõpsusöödik. Ühesõnaga, mu meelest ei ole siin keegi püha lehm, kelle kohta kirjutada või arvata ei võiks. Veel tänagi aeti ühes vegan teemalises grupis nii rumalat juttu, et kui see poleks kurb, siis oleks see lausa naljakas.
ebapärlikarp
Kirjutasingi, et peale selle, et too ema on vegan (kui ta ikka oli), on ta ka idioot. Seega olen sinuga selles osas täiesti nõus.
Oma postituses väitsin, et kui keegi arvab, et veganlus ei ole tervislik, siis on ta igatahes tervislikum, kui krõpsu ja limonaadi lahmija. See on ju tõsi. Või ei? Pigem teed ise praegu meelevaldse järelduse, et mina (ja teised) nimetan inimesi, kes toituvad tervislikult ja söövad seejuures ka liha, krõpsusöödikuteks. Ma nimetan krõpsusöödikuteks ikka neid, kes krõpse söövad 🙂 Selliseid igapäevaseid junk toidu sööjaid on väga palju, ka laste seas. Ja neid manides, mõtlengi ma just neid, mitte kedagi teist.
ebapärlikarp
Et siis nagu mida? 😀