Kadeduseuss
Ma ei tea, kas minu blogi on lugema hakanud algklasside lapsed või mis teema on, aga pärast minu väikest huumoripostitust, kuidas Grete Kleini “mõõdukate” rindade kohale on kerkinud ka “mõõdukad” kulmud, kommenteeris paar inimest, kuidas ma olen KADE. Ma ausalt ei saa aru, kuidas ma saan olla kade kellegi silikoonrindade või võltskulmude peale. Kui ma neid tahaks, siis ma LASEKS JU ENDALE KA TEHA!
Pealegi kadedust (ikkagi vist vaid heas mõttes!) tunnen ma pigem inimeste oskuste või saavutuste üle. Umbes, et kui Grete oleks ise endale need silikoonid sisse pannud, siis ma ütleks, et vau, noor tüdruk, aga jube ilusasti oskab silikoonrindu panna 😀 Sest need näevad ju head (aga kas just mõõdukad? :D) välja küll!
Või siis teine variant – kui inimesele on midagi nö sülle kukkunud (geenidega või tõesti taevast), no näiteks:
- Keegi tuttav võidab 450 000 EUR – kui on hea sõber, siis on selline head sorti kadedus. Kui mingi suva tuttav jorss, siis oleks tavaline kadedus 😀
- Looduse poolt antud ilusad, terved ja tugevad küüned – sõbralik kadedus 😀 Aga ma ei saa olla kade mingite kunstküünte peale, sest kui mulle need meeldiks – MA JU LASEKS NEED ENDALE PANNA! (Muide, üks meestuttav näitas lambist mulle ükspäev telefonis mingi naise kunstküüsi, mis olid ikka rõvedalt pikad ja kunsti mõttes küll kenasti kaunistatud, ja küsis mult – kuule, kas naised tõesti arvavad, et SELLISED asjad MEESTELE meeldivad :D).
Huhh, külmavärinad 😀
Aga hakkasin siis mõtlema, mis on sellised põhimõttelised asjad, mis minus võiks kadedust tekitada. Leidsin, et mingid sellised asjad võivad mind kadedaks teha küll:
- Kui keegi on suutnud endale sebida töö (või siis luua oma ettevõtte), kus tema puhkus saab olla pikem kui 28 päeva aastas. Miks? Sest mulle meeldib reisida, ma tahaks niiiiiii väga veel rohkem maailmas ringi käia, kui need 28 päeva võimaldavad. Kuigi õpetajate palk pole suurem asi, siis õpetajate puhkuse peale olen kade küll.
- Kui keegi tuli just kaugelt reisilt, kus ta oli 30 PÄEVA JÄRJEST. (Vaata eelmist punkti :D).
- Kui keegi tuli just KAUGELT reisilt. Kuna ma väga kardan lendamist ja minu jaoks tähendab see KAUGE reisi ettevõtmine niii suurt hirmude ületamist (mida ma küll olen varem ka teinud, aga ikkagi!).
- Kui on keegi, kes ei karda lendamist. (Vaata eelmist pukti :D).
Ehk siis suht ühte auku kõik asjad. Samas mul natuke töö mõttes asi lahenenud ka, sest järgmisel aastal saan omale lubada puhkust 3 nädalat järjest. Ja seega minna oma unistuste reisile, millest kirjutasin siin (LINK). S*tun hirmust püksi küll, aga lähen ikkagi.
Peruu
Aa, kui keegi ostab maamaja, siis olen ka kade. Kade, sest ta viitsib seal järelikult ka muru niita ja talvel kütmas käia ja lund lükata 😀
Mille üle te kadedust tunnete? 🙂
ebapärlikarp
Otsustasin hetkel tähelepanu keskmest välja astuda ning seetõttu kustutasin ka kõik teemaga seotud postitused oma blogist ja facebooki leheküljelt. Seda tehes ei väida ma, et intsidenti ei ole juhtunud. Juhtunu tõestamine ei ole aga minu jaoks nii oluline, et ma selle pärast oleksin valmis ette võtma kohtuprotsessi või taluma muid ebameeldivusi.
Pipi
Mul sama küsimus, et miks maha võetud on?
Jane
Mes nende lennufirma postitustega juhtus? Kas juba saadeti keegi vahistama, et maha võtsid?
Kati
Jah, kui ma ütlen, et mulle miski ei meeldi, siis see ei tähenda alati, et inimene on kohe kade. Näiteks ei meeldi mulle mõnede blogijate välimus ja riietumine (populaarsed nn. ilu- ja stiiliblogijad), aga seda seetõttu, et minu maitse on teistsugune – see ei tähenda, et ma olen kohe kade.
Mõnikord olen ma küll kade – kui sõbranna jälle ütleb, et ta läheb reisile, näiteks. See konkreetne sõbranna tööl ei käi, ent oma vaba aja veedab ta šopates, poodides ringi kolades, reisides jne, kuna ta mehe palk välismaalt võimaldab seda teha. Tunnistan ausalt, ma olen kade nende VÕIMALUSTE üle, et ta saab niimoodi minna ja osta, mida hing ihaldab, aga mitte kade selle üle, et ta mees peab niimoodi tööd rabama selle jaoks.
Või kui keegi ostab omale uhiuue nutika telefoni – ma pole omale uhiuut telefoni ostnud üle 7 aasta, kõik on olnud kellegi vanad. Mulle näiteks meeldib väga Iphone 5S aga kuna sellele kuluv raha peab minema teistele asjadele, siis olen natukene kade nende üle, kes saavad omale seda telefoni lubada. Ma olen natukene kade, kui keegi (eriti minuvanune) võidab loteriiga ja saab osta oma kodu – sest mul pole see võimalik (veel). Või kui mõni inimene saab olla pealaest jalatallani riietatud headesse kvaliteetsetesse (Eesti) disainerrõivastesse – ma teeks sama, aga hetkel pole see võimalik ja pean piirduma nö. klassikaliste rõivastega H&M ning Lindexi valikust 🙂
Eveliis
Kati, täpselt sama siin. Või noh mõningate erinevustega, aga teinekord ikka poeb kadedus hinge mõne inimese võimaluste ja/või õnne peale.
virge
Mina olen kade naiste peale kellel on perfektne näonahk 😀
katre
Väga hea postitus!
Hetkel olen ma kade inimeste peale kes saavad ise kõndida ja ise minna kuhu tahavad.
Samas olen ma õnnelik, et saan teha tööd kodus ja teen siis kui tahan, peaasi et tehtud on. Uus-Meremaal olen käinud 2 korda ja pmst on unistuste reisi osa ka kaetud. Alati võiks ju uuem auto olla, aga praegune ka suht unistuste auto. Mingi lotovõit võiks ka tulla, aga no kust see tuleb kui lotot ei mängi ?
Sigrid
Kui sa niiväga tahad muru niita ja lund lükata, siis ma lahkelt luban seda meie juures teha. 😀 😀
ebapärlikarp
Ma just kadestan neid, kes viitsivad 😀
Sigrid
Ega väga ei viitsigi, selleks pakun lahkelt välja. 😀 Kuigi see on tegelikult väga hea trenn.
Eveliis
Ma olen alati mõelnud, et kui nt inimene X ütleb et talle ei meeldi inimese Y kulmud/käitumine/riietumisstiil/kirjutamisoskus/soeng/mees/auto/kodu, siis tuleb alati kusagilt inimene Z, kes ütleb, et “kade oled”. Alati ei ole ju tegu kadedusega kui mulle lihtsalt ei meeldi midagi/keegi. No näiteks ei meeldi mulle Marju Länik, st tema stiil (inimesena ma teda ju ei tunne), aga ma ei ole seepärast ta peale kade.
Ma olen kade suht samade asjade peale, nagu sina. Mu õel on MEGAILUSAD juuksed, ma olen kade, et talle on looduse poolt sellised juuksed antud. Mu sõbranna sai MEGASUURE päranduse, ma olen kade. Mu teine sõbranna oli MEGAPIKAL puhkusel, ma olen kade. Need on sellised heas mõttes kadedused.
Samamoodi olen ma kade, et mulle ei paku keegi päädile uut klaviatuuri või uut arvutit, aga jällegi see ei ole õel kade, vaid selline “pekki, mul oleks ka vaja-kade”.
No ja siis on mul paar tuttavat, kes on end silikooni otsast lõpuni täis toppinud. Nii et juba VÄGA kole on. Olen siis saanud kommentaariks, et krt ära ole nii kade. Ei ole kade. Mu meelest on see lihtsalt kole. Mitte et ma ütleks ära silikoonrindadest, aga kusagil lähebki piir, mis on mõõdukas ja mis “mõõdukas”. Alati ei ole “varja oma kadedust” õige vastus:)
Kusjuures, Grete Kleini peale olen ma kade, et talle on looduse poolt (ilma tuunimata ka) imekaunis välimus antud.
Maria Emma
Aamen!