Täiesti uskumatu, et meil on kaks kassi, kes on samast tõust, aga ometi on nad niiiiiiii erinevad. Ma ei saagi aru, kust see tuleb, kas väike kass on mingi trauma “lapsena” üle elanud või mis…

Põhierinevus on see, et kui meie suur Friskin on KÕIGE sõbralikum kass maailmas – ronib igale võõrale (mitte et iga võõras külas käiks, aga no kassi jaoks on olnud iga külaline esialgu võõras) sülle ja tahab koguaeg olla inimese juurest max 20 cm kaugusel, siis Jinxy on kohutavalt arg (mis ei ole absoluutselt tema tõule omane). Teda on võimalik kätte saada vaid siis, kui tal on kõht tühi (hommik ja õhtu), kus ta ise nühib end su vastu ja on nö kerge saak. Või siis, kui ta ise tahab, et teda kätte saadakse. Teisel ajal on ta lihtsalt kättesaamatu. Jookseb eest ära nagu mõni peksa saanud varjupaiga kass.

Ise seletame seda sellega, et kui Friskini võtsime, siis olid tal ainult meie – inimesed. Ja ta sai meiega kohe lähedaseks. Samas, kui Jinx majja tuli, siis oli siin üks kass ees ja ilmselt ta vaatas otsa nii Friskinile kui ka meile ja mõistis, et teine kass on ikka tunduvalt rohkem tema teema, kui mingid kahe jalaga maapeal kõndivad kolged. Kui Friskin otsib lähedust meilt, siis Jinx Friskinilt. On näha, et Friskin on tema ema, isa, sõber, elukaaslane ja mängukaaslane.

Siiski õhtul 9 ajal tulevad nad mõlemad diivani peale mu külge kerra. Vahel magavad nädalavahetusel ka lõunat koos minuga ja muidugi öösel on nad mõlemad mul kas peas, jalgade vahal teki all või teki peal või kus iganes. Hommikul kui äratuskell heliseb, näuvad mõlemad süüa, tulevad minuga koos vannituppa, kui ma dushis või vetsus käin. See on nende rutiin. Kui olen toidu ära pannud, siis tegeleb kumbki oma asjadega ja minust ei tehta enam välja, tavaliselt kobivad nad siis oma “korterisse”, milleks on meie raamaturiiul.

Erinevused:

• Friskin on meganaiivne sõber, kes vist ei oskagi põgeneda. Laseb end sülle võtta absoluutselt igal ajal ja kõigil. Kui sa teda sülle ei võta, siis ta tuleb lihtsalt istub su arvuti kõrval, mis on TOIDULAUAL, kui sina midagi arvutis teed, ja nii on kõigi asjadega. Jinx on megaarg.
• Friskin oskab käpaga vehkida ja teha nagu hammustaks (lihtsalt puudutab hammastega su kätt :D), kui teda provotseerida. Jinx laseb põhimõtteliselt enne püksid täis, kui et teeb kurja häält või vehib käpaga või sisiseb. Ta lihtsalt piiksub nagu hiir, kui tunneb, et talle tehakse liiga (hoiad süles, aga ta tahaks minna).
• Friskin on paks tünn ja kaalub vist mingi 6 kilo. Jinx on POOLE väiksem (okei, ta on ka emane) ja õrn ja sale. Vahel kutsumegi teda rotuks. Ta lihtsalt on nii rott. Samas kaalub ta mingi natsa üle 3 kilo ja teda sülle võttes mõtlen vahel, et issand vastsündinud beebi kaalub sama palju (ei, sama vähe!).
• Friskin ropsib koguaeg, sest pugib kõike. Jinx ei tea, misasi on ropsimine, sest ta sööb üldjuhul kaks ampsu. Või siis lahmib 3 ampsu ja siis on kõht täis. Friskin sööb, kuni KÕIK on otsas.
• Jinx on osavam – ta julgeb minna ka külmkapi peale, milleks tuleb teha laualt päris hull hüpe . Friskin ilmselt vaid unistab sellest, et ta kõht oleks väiksem ja see hüpe välja tuleks.

Tegelt on neil ikkagi sarnasusi ka:

• Mõlemad armastavad patsikumme. Nad suudavad kõik patsikummid üles leida ja siis need diivani alla peita. Kord kuus korjame diivani alt umbes 20 patsikummi.
• Nende s*tt haiseb mõlemal, nagu oleks terve jalgpallikoondis meil korraga vetsus s*tal käinud ja unustanud vett peale tõmmata.
• Mõlemad armastavad soojust ja radikaid ja öösel magavad meil kaisus.

Ühisosaga ongi põhimõtteliselt kõik 😀 Täpselt selline tunne valdab, et issand, otseselt sellist kassi me nagu ei taht, kes lihtsalt lampi kuskil urus kükitab ja kardab, aga samas armastame oma kassusid ikkagi täpselt ühepalju 🙂

Lumi sajab