Ma f*cking teen oma unistuse teoks!
Natuke aega tagasi kirjutasin postituse “Mõtle oma unistused põhjalikult läbi, neil on oht täituda” (LINK) ja “Unistuste tahvlike vol 2” (LINK). Sellel unistuste tahvlikesel oli ka punkt “Amazonases ära käia.” Kirjutasin selle unistuse kohta seal postituses nii:
Ma ei tea, mis mul nende kahe kohaga on, mul on vaja elus ära näha safari ja Amazonase vihmamets. Mis sest, et ma kardan metsikult ämblikke ja no need seal Amazonases on mingid killerämblikud ka ju. Olen kuulnud tuttavate käest, kuidas seal nende kambal mehel mingi elukas naha sisse end imes, ja näinud pilti hotellitoas tsillivast megaämmelgast, aga ikkagi mind kisub sinna poole. “Rio 2” multikat kinos vaadates oli mul juba nagu et VAUUU (see ei ole normaalne!). Hind sel retkel muidugi jälle miljon, pluss veel hullem lennureis (üle ookeani!). Imelik on see, et Eesti mets, loodus ja meri, rand mind ei paelu. Mitte et mulle Eesti ei meeldiks, aga selline, et lähen laen siin metsas või mere ääres akud täis just METSAST või MEREST saadud energiaga. EI. Kuigi muidugi on mõnus linnast ära saada ja selleks tahaks ma ka oma maamajakest kuskil linnakärast eemal.
Ja nüüd ma otsustasin – ma f*cking teen selle ära! Ei, ma ei paki veel kohvreid. Veits tuleb plaanida ja oodata, täpselt aastake.
Ma ei taha minna sellisele Brasiilia-Peruu Amazonase reisile, kus ööbitakse 4 tärni hotellides ja vahepeal siis käid nats metsas, sõidad jõel paadiga ja vaatad teatud vaatamisväärsused üle (näiteks nagu Germalo korraldab). Ei! Ma tahan matka, aga ilmselgelt ei lähe ma Amazonase džunglisse omal käel seiklema, et ostan lennupiletid džungli keskmesse ja pakin seljakoti kaasa. Ma ei julge Eestiski mingi keset metsa hängima minna. Niisiin, leidsin sellise korraldaja nagu amazonas.ee (LINK) ja reisi Peruu – Amazonasest Andideni (LINK).
Natuke pean seda kirjaldama ja kommenteerima:
- 2. päev. Lendame Limast otse vihmametsa südames asuvasse Iquitosesse – maailma kõige suuremasse linna, kuhu ei vii ühtegi teed. Kahetunnine lend viib meid üle Andide sügavale Amazonase džunglisse – juba lennukiaknast lõputuna horisondini kulgevat metsa vaadates saab hea perspektiivi ning aimduse selle tohutust ulatusest. Iquitos aga on pulbitseva eluga tohutu paabel keset džunglit, mis kahtlemata väärib lähemat tutvumist.
Kõigepealt tahan öelda, et ma veel ei kujuta ettegi, kuidas ma lennukiga üle ookeani saan, sest see on üks minu suurimaid hirme üldse elus. Teiseks – MINGI VÄIKELENNUKIGA ÜLE DŽUNGLI LENDAMINE…. Ma s*tun end lihtsalt enne seda ja selle ajal totaalselt täis! Karl ka ilmselt! A ta ei näita välja! 😀 Vähe ma ei ole vaadand filme sellest, kuidas a) lennuk kuskil mägedes alla kukub, b) lennuk kuskile inimsööjate valdusesse kukub jne. Vähe ma ei ole mõelnud, et ahh pohhui, see ei puuduta ju mind ja lõpp-põnev on seda ekraani vahendusel meelelahutuseks tarbida.
Aga Iquitosse ma PEAN SAAMA!
Mõistate, millest ma räägin jah? 😀
- 3 – 7. päev. Algab rännak džunglisse. Mootorpaat viib meid Iquitosest ca 70 kilomeetrit ülesjõge ning pöörab seejärel sügavamale metsa, Yanayaku harujõele. Meie baaslaagriks saab džunglisse ehitatud lihtne ja mugav kämping, mis on ainult meie ja meie meeskonna päralt. Siit teeme lühemaid ja pikemaid vaatlusretki metsa nii päeval kui öösel, nii jalgsi kui kanuudes. Võime teha ka mõne pikema matka ning ööbida puude vahele tõmmatud võrkkiikedes, ümbritsetuna vaid moskiitovõrgust ning öisest džungli helilainetest.
Täiesti pekkis, kuidas ma kardan igasuguseid ämblikke ja rõvedaid putukaid! Ilmselt loodan terve selle aja vältel, et mingi mürgiämblik meie grupi juhti ei hammusta, ega see mingi 3 tunni pärast hinge ei heida. Päris okei seal mingi 9kesi oma grupiga pärast ellu jääda. Ei ole vist mõtet mainida, et vähe ei ole ma selliseid filma vaadanud 😀
- 8. päev. Iquitos. Nüüd on meil aega selle mitmekihilise linnaga põhjalikumalt tutvuda. Hommikul on põnevaim koht kindlasti Puerto Belèni slumm, kus käepärastest vahenditest kokkuklopsitud tokkide otsas majad on ehitatud suures osas vette ning osaliselt ka ujuvatele balsaparvedele. Pärast lõunat aga võime minna näiteks Pilpintuwasi loomade rehabilitatsioonikeskusesse, kus elavad jaaguarid, sipelgakarud, tapiirid ja muud loomad, kes meil metsaretkel nägemata võisid jääda.
JAAGUARID jäid äkki metsaretkel nägemata – wtf? Sellest, kuidas jaaguari taoline olend metsas inimesi sööb, ei ole ju ka mitte ühtegi filmi! Ja kindlasti ei ole ma neid ju näinud!
- 9. päev. Lendame läbi Lima Inkade muistsesse pealinna Cuscosse, kuhu jõuame pealelõunal. Cusco asub 3 400 meetri kõrgusel üle merepinna, mistõttu on kõige mõistlikum kulutada õhtupoolik jalutamiseks, puhkamiseks ning aklimatiseerumiseks.
JÄLLE väikelennuk! Huvitav, kas neid lennukeid tehniliselt kontrollitakse ka seal? 3400m üle merepinna – ma ei ole kunagi mägedes käinudki.
- 11. päev. Ärkame kell 5 hommikul, et kell 6, kui Machu Picchu külastajatele avatakse, olla esimestena kohal ning näha päikesetõusu selles maagilises paigas. Siinkohal tasub mainida, et turistihordid saabuvad Aguas Calientesesse nn turistirongiga otse Cuscost, mis saabub umbes keskpäeval, ning siis on need varemed üleujutatud sadadest ja sadadest käratsevatest gruppidest. Selleks hetkeks pole seal enam veeranditki seda maagiat, mis valdab Sind siis, kui vaikuses ja pimedas istudes hakkab päike tasapisi tõusma ning udu vaikselt kerkima Machu Picchu varemete kohalt.
Novot, ma räägin, et tahaks natuke teistmoodi neid asju näha… See Sixtuse kabel suvel Vatikanis koos miljoni inimesega… See pole see!
(Jätan nendes kirjeldustes julmalt päevi ka vahele praegu..).
- 16. päev. Hommikul sõidame Paracase sadamasse ning kohtume näost näkku Peruu Galapagoseks kutsutud Ballestase saarte tuhandetesse ulatuvate merilõvikolooniaga ning sadade tuhandete kormoranide, pingviinide, flamingode ning muude merelindudega. Ujume Vaikses ookeanis ning naudime kogu Peruu parimaid ja värskemaid mereande.
Oujee!
Tallinnasse jõuame 17. päeva õhtuks, uuestisündinud ning õnnelikena. Kui aus olla, siis jumala savi, kuidas me tagasi koju jõuame, peaasi, et jõuame ja ellu jääme 🙂
Kui mõnel on unistus ületada ennast pannes keha proovile joostes maratoni või teise jaoks on eneseületus hüpata näiteks benjit, siis mind ei ole sellised garvitatsioonijõu järele proovimised, trotsimised või enda keha kuhugi piirile viimised kunagi huvitanud. Minu jaoks ei ole eesmärk ületada mingeid hirme või tõestada endale, et ma midagi suudan, vaid elada lihtsalt ELU, näha kohti, mis paraku saavad juhtuda vaid neid oma suurimaid hirme ületades.
Maris
Novott, nii palju kui on inimesi, on ka reisistiile 🙂 Ma olin ise varem suur grupireiside vastane, kuni sain aru, et selle võlu võib olla just see, mis mulle tundus olevat suurim puudus – nimelt reisikaaslased 🙂 Ja ma usun, et selliste seikluslikemate ja eksootilisemate kohtade puhul on seltskond kindlast väga tore. Avatud ja seiklusrikkad inimesed noh. Natuke tihe see konkreetne reisikava on ka, aga siinkohal ongi kasu sellest, et ollakse koos grupiga ja tehakse kõik muidu aeganõudvad asjad (nt transpordi organiseerimine) teie eest ära. Küll aga soovitaks ma sellegipoolest tutvuda erinevate reisifoorumitega (trip.ee, tripadvisor.com jne). Võib-olla ikka tekib tahtmine asi ise korraldada 🙂 Ja kui mitte sel korral, siis ehk järgmisel. Ise tunnen küll, et Amazonase puhul jäi ühest korrast väheseks. Hoolimata meie maja aias elavatest tarantlitest ja kohati rinnuni ulatuvast veest metsas 😀
Maris
Olles ise Peruus käinud, siis pean mainima, et reisi eest küsitud summa on kohalikku hinnataset arvestades ikka päris suur. Oleks siis teil selle raha eest hinna sees veel Inca Trail, aga lähete hoopis ju rongiga Machu Picchusse. Ma usun, et see tuur on kindlasti lahe ja Iquitos on sõprade kommentaaride kohaselt ka super (ise käisin Puerto Maldonados, kuna erinevatel põhjustel sel reisil Iquitosesse ei saanud minna), aga selline hinnaklass on ikka veidi liiast. Mina soovitaks sul leida parem mõni sõber, kes sinuga koos omal käel tahaks minna Peruusse (või Brasiiliasse, kuna Amazonase džungel ju seal ka – Manaus on vist see linn, kust enamus trippe alguse saab). Või kui sa inglise keelt räägid, siis liitu parem mõne välismaa firma korraldatud tuuriga. Säästad raha, aga kogemus sama lahe. Mina ise piilun seda jõelaeva varianti http://kohub.org/packages/ aga nad pakuvad ka teistsuguseid džunglituure, seda siis küll Puerto Maldonado kandis. Neid firmasid on muidugi veel, ja eks kõige odavama ja ehedama kogemuse saad sa hoopis Iquitosesse kohale lennates ja sealt mõnest väiksest reisibüroost kohalike kaudu broneerides. Edu ja seikluslikku meelt!
ebapärlikarp
Tänud soovituse eest. Eks see hind on nii kõrge, sest soovijaid on ja teisi sarnase retke korraldajaid Eestis ei ole. Maksadki ju selle eest, et oled ise koba ja teadmatu, aga kellelgi on need teadmised, et sulle see reis teha. Ma mingit suva inimest küll kaasa ei taha, ikka oma elukaaslast 🙂 ja kindlasti olen nõus turvatunde ja selle eest, et ma ise seal möllama ja otsima jne ei pea, rohkem maksma. Lõppkokkuvõttes ei ole enam oluline, kas ma käin selle eest välja 4 või 3 tuhat. Summa on suur enivei ja mugavus ka maksab. Omal käel ma võin Euroopas ringi reisida 😀
linda
See tundub ülivinge ja ma hoian pöialt Sulle! Mu elukaaslane läheb nüüd oktoobri lõpus täpselt sellele reisile ja täpselt sama korraldajaga 😀 otsustati, et naisi kaasa ei võeta, aga ma ise teen ka selle ära, ma usun!
ebapärlikarp
Vau!!! Päriselt ka v? Ma tahan Su mehega pärast rääkida 😀 Ei ausalt, tahaks pärast tagasisidet. Kirjuta mulle, sests ee summa on päris suur, mis see reisikorraldaja võtab, tahaks teada, kas on ikka nii kift ja kas ka turvaline 😀
herz
Kevadel oli ETVs mingi reisisari “Õhinapõhised Peruus” vmt. Seal oli ka neist samadest paikadest juttu, vaata järgi! Jubekihvt ja tahaks ise ka! Kui väga tahta, siis saab ka! Ootan juba (kadedusega) su reisikirja 🙂
ebapärlikarp
Amazonas.ee (see sama korraldaja, kelle ma valisin) kodulehel on need õhinapõhised üleval ka 😛
life as sirli
See tundub täiesti selline trip mille võtaks isegi ette. Kuigi ma kardan ka igasuguseid putukaid ja no minagi olen meeletult filme vaadanud ja igasugused asjad tulevad pähe, mis juhtuda võib. Kuigi hind on selline et korjaks päris pikalt seda raha. Kuid tundub et see oleks väärt seda 😀
Laura
Appi, ma sain seda lugedes lihtsalt külmavärinad!
Ma olen täielik võhivõõras, aga elan sulle täiega kaasa! Ma tahaks õõõudselt isegi midagi sellist teha, aga tühipaljas mõte suurest ämblikust tõstab mu vererõhu kriitilise piirini 😀
Aga väga lahe, jään ootama 🙂
ebapärlikarp
Arvad, et mul ei tõsta v 😀