Ikka kodune. Kaminas põleb tuli, sokid on jalas, laps toimetab vaikselt oma toas ja käib lastešampust siit suurest toast vahepeal rüüpamas. Kassid pikutavad meie juures diivanil keras. Avasime cava, tellisime sushit. Pidin seda kiiresti sisse sööma, sest on oht, et varsti hakkab kõhuviirus möllama ja siis ma poleks saanud seda ju üldse süüa, seega haukasin igaks juhuks enne sisse 😀

Üldse ei taha kuskil peol olla. Vabaduse platsil ei taha olla. Isegi külas ei taha olla. Tahaks just vaikselt kodus filmi või telkut vaadata. Kui viitsin kella 12ni üleval olla, siis lähme katuseterrassile ilutulestiku vaatama, nagu iga aasta. Sealt ülevalt näeb 360 kraadi igale poole linna ilutulestikku.

Jube imelik, hakkasin praegu mõtlema, et aastavahetusel võistlevad telekanalid selle üle, kes näitab naljakamat ja põnevamat vana-aastaõhtu programmi. Inimesed tahavad telekast näha midagi uut, midagi naljakat. Samas jõulupühal vaatavad paljud samamoodi telekat, aga 15 aastat juba täpselt sama programmi. “Visa hinged” ja “Üksinda kodus” jne ja kõik on rahul.

Mäletan, et pubekana oli vana-aastaõhtu nii tähtis, kell 12 öösel oli põhjus kõikidele peikadele (või noh, kuttidele, kes meeldisid :D) saata sms, et head uut aastat! 😀 Et kui muidu ei julgend smsi saata, siis sel ühel päeval aastas oli nagu põhjust saata. Vanast nuppudega telefonist muidugi.

Praegu ka vist hea põhjus kirjutada, et head uut aastat! 🙂 Siia ma mõtlen, mitte vanadele peikadele.

Kuidas uut aastat vastu võtate? Või kui loete seda postitust uue aasta esimesel päeval, siis kuidas võtsite?