Milline on ideaalne vana-aastaõhtu?

Milline on ideaalne vana-aastaõhtu?

Ikka kodune. Kaminas põleb tuli, sokid on jalas, laps toimetab vaikselt oma toas ja käib lastešampust siit suurest toast vahepeal rüüpamas. Kassid pikutavad meie juures diivanil keras. Avasime cava, tellisime sushit. Pidin seda kiiresti sisse sööma, sest on oht, et varsti hakkab kõhuviirus möllama ja siis ma poleks saanud seda ju üldse süüa, seega haukasin igaks juhuks enne sisse 😀

Üldse ei taha kuskil peol olla. Vabaduse platsil ei taha olla. Isegi külas ei taha olla. Tahaks just vaikselt kodus filmi või telkut vaadata. Kui viitsin kella 12ni üleval olla, siis lähme katuseterrassile ilutulestiku vaatama, nagu iga aasta. Sealt ülevalt näeb 360 kraadi igale poole linna ilutulestikku.

Jube imelik, hakkasin praegu mõtlema, et aastavahetusel võistlevad telekanalid selle üle, kes näitab naljakamat ja põnevamat vana-aastaõhtu programmi. Inimesed tahavad telekast näha midagi uut, midagi naljakat. Samas jõulupühal vaatavad paljud samamoodi telekat, aga 15 aastat juba täpselt sama programmi. “Visa hinged” ja “Üksinda kodus” jne ja kõik on rahul.

Mäletan, et pubekana oli vana-aastaõhtu nii tähtis, kell 12 öösel oli põhjus kõikidele peikadele (või noh, kuttidele, kes meeldisid :D) saata sms, et head uut aastat! 😀 Et kui muidu ei julgend smsi saata, siis sel ühel päeval aastas oli nagu põhjust saata. Vanast nuppudega telefonist muidugi.

Praegu ka vist hea põhjus kirjutada, et head uut aastat! 🙂 Siia ma mõtlen, mitte vanadele peikadele.

Kuidas uut aastat vastu võtate? Või kui loete seda postitust uue aasta esimesel päeval, siis kuidas võtsite?

8 thoughts on “Milline on ideaalne vana-aastaõhtu?

  1. Vedelen voodis, hommikumantlis. 3,5h on uue aasta alguseni aega. Ilmselt läheme mehega südaööks Linnahalli juurde ja siis koju šampust jooma, väga rahulik ja kodune õhtu.

  2. Kodus, mehe ja lapsega. Katsime laua hea-paremaga, mängisime lapsega, telekast peaks ka paar huvipakkuvat saadet ära vaatama. Ja südaööl linna ilutulestikku vaatama, kuigi meie naabruskonnas paugutatakse keskpäevast saati üsna katkematult.
    Ja just selline aastavahetus mulle meeldib, üsna omaette ja omadega. Ja ilma igasuguste kohustusteta (kuskile minna, midagi teha vms)

  3. Kodune. Lastega lasime mingid paugud ära. Nüüd vaatame multikat ja kui ära kukuvad siis mingi muu film.
    Eelmine aasta tegime sõpradega teemapeo. India stiilis. Mõnus vaheldus. Mängud ja söök ja sõbrad. Kuskile linna ei viitsi minna samuti, isegi kui selle eest raha makstaks 🥂

  4. käisin pidus linnas ja sõitsin Kersti kõne ajaks koju, igavene laulupidu läks linna poole 🙂 vaatasime mõlemalt poolt maja ilutulestikku, sööme veel siin kodus ostetud näkse ja joome vahuveini, laps möllab koeraga- ta sai ju oma “ilu-une” teel koju autos tehtud..

  5. Meil oli sõprade juures saun ja istumine. Koos lastega ja koos ilutulestikuga ja kui ma kunagi sellele tagasi vaatan, siis tuleb heldimus peale, sest see on meil juba selline vähemalt 5aastane traditsioon ja iga kord on jälle toredam ja vahvam ja pidu kestab kauem….aga ikka ma unistan ja olen kade nende peale, kes aastavahetust vallatult vabakal või kuskil päris peol vastu võtavad. Lihtsalt sellepärast vist, et see on praegu nii kättesaamatu. Kui see kord võimalikuks saab, siis ma igatsen seda aega, kus laste silmad pauk herneste peale särama lõid ja nad tahtsid meiega koos olla. Ja mingisugune Kersti kõne ja rahvamass kuskil tundub tühine. Ikka ja alati see, mida just parajasti ei ole 🙂

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *