Browsed by
Author: ebaparlikarp

Minu uued tööelukaaslased ja Haapsalu veinipäevad

Minu uued tööelukaaslased ja Haapsalu veinipäevad

Jeerum, kui äge nädalavahetus mul oli. Laupäeva hommikul läksime Haapsalu veinipäevadele – veidi oli seal töötegemisi, aga enamjaolt siiski puhas lõbu. Panime hommikul ühe vahva telgi püsti ja kui töö tehtud, oligi täielik suvitamine.

Las ma siis tutvustan oma uusi tööelukaaslasi. See esimene tsikk on veits hull. See teine tsikk on… no see on ka hull. Kõik, tutvustatud! Ja mina arvasin, et mina olen hull. Ütleme nii, et kui oleks olemas hulluskaala, siis näeks asi välja umbes nii:

hull

Aga nüüd siis ka visuaalid (välimus nagu inglitel, aga seest on DEVILID!):

Karit
Esimene tiimiliige
MAIE
Teine tiimiliige

Kui ma tavaliselt olen harjunud, et käin oma sõbrannadega ringi nii, et orgunn ja eeltöö on minu tehtud ja kohapeal annan rahumeeli teatepuldi ja korralduse üle (st et mina ei vastuta mingite võtmete ega asjade ega mitte millegi eest :D), siis seekord oli lugu hoopis vastupidine. Eeltöö ja ööbimise bronni tegid kaks ülevalolevat tsikki ja kui töö tehtud sai ja algas vaba aeg, siis selgus, et mina pean see perepea olema, vastasel korral oleks meil apartmendi võtmed kadunud, uksed lahti, asjad ja pea laiali. Mina olin järksu reaalsuskontroll. MINA??!!

Aga hea on see, et ma tegelikult saan vastutusega idekalt hakkama. Ma ju olen päriselus ema. Kuna mul oli laps ka kaasas, siis see emaroll veereski sujuvalt mulle. Siiski, siiski… Minu laps oli see, kes pärast tuttavatele kirus, kuidas “Nende kolmega ei saa ju normaalselt tänaval käia, nad räuskavad!” Olgu mainitud, et tegelikult me oleme kõik lihtsalt elava loomuga ning rääkisime koguaeg kolmekesi korraga. Aga meid see ei seganud, sest kui ma enne teadsin, et suudan kiiresti rääkida ja samal ajal ka ühte sõbrannat kuulata, kui ta minuga räägib, siis nüüd selgus, et see toimib ka kolmekesi 😀

DSC07645

Peatusime Lapmanni majutuses ühes apartmendis, mis oli lihtsalt rohkem, kui me tahta oskasime. Kesklinnas, oma sissepääsuga, väga puhas ja ruumikas, kõik vajalik olemas. Nüüd tulevad telefonipildid:

Mina magasin lapsega sellises toas:

Meie suure toa ja köögi osa:

11F36FA1-FDDC-4C4A-85F2-FCE46811B2E8

9C3E2926-F2E5-4368-A468-34D1194EDCAF

E0C089EB-18E1-43D5-8741-271AE522D40B
Siis, kui hommikul käis veel töö ja lõbu käsikäes, millele järgnes lihtsalt lõbu
E259FF61-AF81-4814-B835-288DFC5C0813
Ilm oli jälle nii super

Siit see fotoreportaaž ka lõppes, kõike ei kannata näidata 😀 Ilusat pühapäeva nautimist!

 

 

Sissejuhatus hommikusööki

Sissejuhatus hommikusööki

Mina ja seltskond täna hommikul Haapsalus Talumehe kõrtsis (olime seal, kuna seal pidavat tehtama ka pannkooke, mujal ei olnud) hommikusööki tellimas…

Mina: “Mis need “soojad ahjusaiad” täpsemalt on?”

Teenindaja: “Kui aus olla, siis ma ei teagi. Ma ei ole neid…ee…veel näinud”.

Mina: “Okei, aga äkki oskate öelda, on need pigem nagu pirukad või ahjus tehtud tavalised juustuga saiad?”

Teenindaja: “Jaa, pigem nagu tavalised saiad. Pirukad need kohe kindlasti ei ole!”

Minu sõbrants-töökaaslane: “Kas teil Fantat on?”

Teenindaja: “Kahjuks ei.”

Sõbrants-töökaaslane: “Aga kas teil Coca-Colat on?”

Teenindaja: Ee.. Coca Colat ka ei ole… Tähendab, on küll, aga me müüme seda ainult rummikoksiga”.

Kell oli 10.00 hommikul ja nii väga me Cocat ka ei tahtnud, et seda koos rummiga juua. Õnneks üks gaasiline magus jook siiski valikus oli.

Jepp, TÄPSELT selline vestlus täna aset leidis. Teenindajal oli küll rinnas silt “õpilane”, aga ma ei tea, kas see vabandab lauset, et ta ei oska öelda, millised on hommikumenüüs “soojad saiad”, sest ta pole neid veel näinud 😀 Aga ma tõesti tahtsin teada, sest pirukana ei oleks mu laps seda söönud, tavalise sooja juustusaiana vast oleks. Samas, äkki ma mõtlesin üle ja tegemist oligi lihtsalt SAIAGA, mis on SOE.

See haakub väga hästi raamatuga, mida ma just lugesin – “Kuidas tootest rohkem kasu lõigata. Sissejuhatus teenusedisaini”.

Et paljud tooted toimivad nüüd võrdselt hästi, pole määrav enam see, mida nad teevad, vaid see, kuidas nad seda teevad. Kuidas määrab kliendi jaoks tajutava väärtuse, sest mida on muutunud enesestmõistetavaks.

Ehk siis oluline on see, kuidas äri on korraldanud oma teeninduse poole, sest tooted on niikuinii kõigil tänapäeval võrdselt head. Võibolla ei ole söögikohad kõige parem näide, sest selles valdkonnas on tõesti ka toidu kvaliteet vahel päris erinev. Aga oleme ju palju kordi kuulnud ja kogenud ka ise, et jajah, toit oli seal maitsev, aga tagasi küll ei läheks, sest teenindus oli s*tt (oodati toitu kaua, unustati tellimus, täideti tellimus valesti, oodati liiga kaua arvet või oli WC räpane või lauad ligased). Tasub mõelda, et toode või teenus ise ei ole peamine. Kui kahes kinos näidatakse sama filmi, siis sa lähed ikkagi sellesse, kus on mugavamad toolid, puhas WC, parem popcorn ja lihtne parkimiskohta leida.

Peale selle, et teenindaja oli õpilane, kes oli vist kogemata oma esimesel tööhommikul töökohad sassi ajanud ja tulnud valesse toidukohta, oli kõik ka kohutavalt aeglane ja ligadai-logadi… No ühesõnaga tagasi ei tule. Aga ma ei kirjutanud seda posti üldse seepärast, et kiruda mingit minu jaoks tundmatut Haapsalu toidukohta, vaid hommikuse dialoogi pärast. Me naersime ja taasesitasime seda autos tagasi sõites omavahel dialoogina veel päris mitu head korda.

Päise fotol on meie ööbimiskoht ja hommikune silmade lahti tegemise vaade.

 

 

Tänane päev piltides :)

Tänane päev piltides :)

Tööle minek. Nii soojad ilmad ja lihtsalt patt on panna püksid jalga, küll neid jõuab ka kanda. Täna ja see nädal üldse on mul päris palju kohtumisi plaanitud ja täna olin natuke formaalsem, aga reklaamiagentuuris töötades on nii mõnus see, et kui tuled punastes või kollastes ketsides, juuksed pealael kokku nagu väike My, siis see on ka täiesti õige valik.
FF972989-F70B-49FB-BC80-81363D4C52B5

Hommikul avastasin oma töölaualt kimbu sirelid. Kõik avastasid oma laualt kimbu sireleid. Väike aga armas žest. Ma ei teagi, kes need tõi. Kahtlustan.

23E5216D-2BB4-4B0A-A277-71B512B00E41

Kontorilõuna tegime seekord täiesti spontaanselt päevitades. Ei, me ei söönud kõiki neid maiustusi ära. Lasime neil lihtsalt sulada. Papplatakad peitsime pärast produktsiooniruumi ära, et saaks hiljem ka võtta. Kuigi tekk on vist mõnusam. Homme viskan pagassi.

AA572A21-DB42-4980-86BB-3E0F71511ABF

Päeva lõpus sain kätte ka oma tellitud raamatud. Väga kift lugemine! Tegin punasega esimesena algust. B2BED0F0-BBFD-441D-A677-FB0CADDD5DA5

Kinnisvara

Kinnisvara

Mul viimasel ajal mingi hull sisustuspisik sisse tulnud. Tegudeni see jõudnud ei ole, sest mul pole kodus midagi sisustada, kõik on olemas. Aga tahaks korterit osta selleks 😀 Valgete seinte ja puupõrandaga korterit. Mõni võtab valge paberi ja joonistab, teine ostab valgete seintega korteri ja hakkab sisekujundama? 😀

Tegelikult on mul peast läbi käinud küll mõte, et võiks oma vana korteri maha müüa ja sealt saadud nutsakas uue renoveeritud korteri sissemaksuks panna. Soetaks selle kuhugi kesklinna, Kalamaja või Põhja-Tallinna (mitte Stroomi ega Kopli tagumine ots siiski) kanti. Vana korda tehtud maja, 2-3 toaline, kerge kiiksu või karakteriga korter, valged seinad, laudpõrand, hoov… Sisustaks selle ära ja annaks üürile, las tiksub pensioniks või milleks iganes. Kui sul on valida, kas sul on 60aastaselt üle üks selline nunnu korter või mitte, siis ma valin esimese variandi. Aga no hinnad on jaburalt kõrged. Samas just siis oleks mõistlik enda vana kinnisvara maha müüa, kui hinnad laes on. See mõte peab veel settima.

TALIs oli nii vahvaid sisustusasju müügil, jalutasin sealt täna läbi, mõtlesin, endale mingid uued kõrvarõngad osta.

Ongi osalt mingid suvalised metallkorvid, aga mul pole olnud selliseid asju vaja praegusesse koju. Eks ma selle ca viie aasta jooksul olen üht-teist vahel kevade tulekuga soetanud, aga vaja midagi ei ole. A ma tahaks ka sellest maailmast natuke osa saada. Nii ägedaid asju tehakse, tahaks ka valida ja nuputada, kuhu mis. Mitte et surivoodil mõtlen, et krt oleks ikka võinud ühe kodu ikka ise ka ära kujundada. On lihtsalt nagu mingid asjad elus, mida tahaks ära teha, a la laps (olemas!), unistuste reisiseiklus (tehtud, aga no neid võib veel tulla) ja… näiteks kodu sisustamine. Samas mida ma seda kodu sisustan, kui mingid võõrad sinna elama tulevad. Ühesõnaga keeruline siseheitlus, aga võibolla läheb üle, elus muudki põnevat praegu.

Kõrvarõngad sain ka ja ühe maailma kõige totakama särgi. See oli nii loll särk, et tahtsin kohe kandma hakata. Ok, nüüd lähen nüüd surfan veidi kinnisvaraportaalides.

Kraabi

Kraabi

Mis värk selle Kalevi ehk siis Orkla Eesti kommikampaaniaga on?

KRAABI tuusik Musta mere äärde, raha või uus pakk komme!

Hakkaks ka Bingo või Viking lotot mängima ja iga kord võiduta piletist pilti postitama, et nääh – petturid krt või kaua võib mitte võita! Sohk! Mul sõbrannad pole ka võitnud! KEEEEEGI EI VÕIDAAAAA!

See on ju loterii! Aga vähemalt kampaania töötab! Kommid kaovad poelettidelt, hambad lagunevad, pekk suriseb ja paar tükki saavad tuusikule ka.

tumblr_inline_n26u5pYn7N1qebcl8

 

 

Kuidas me Uue Maailma päevadel ei käinud

Kuidas me Uue Maailma päevadel ei käinud

Eile hommikul teatas Karl, et täna on Uue Maailma päevad ja et läheks käiks läbi. No miks mitte. Võtsime Oscari ka peale ja sõitsime kohale. Kohapeal polnud Uue Maailma päevade haisugi. Ilmselgelt oli ta midagi sassi ajanud. Googeldas siis teemat ja selgus, et need päevad on hoopis septembris. (Ma hetkel muidugi pole selles ka kindel, sest no kui ta esimese korra mööda pani, siis vabalt võis ta teine kord ka valesti aru saada :D). Küsisin, et mis teeb siis, et ootab ära v?!

Igatahes ei viitsinud septembrit ootama jääda. Karl oli veendunud, et kuskil mingid päevad ikkagi toimuvad, et ju ta siis ajas segamini linnaosa. Kiire googeldus jälle ning selgus, et Pelgulinna päevad on tõesti käimas. Sõitsime sinna ja võtsime sammud Ristiku kooli hoovi poole. Tõesti toimusidki – memmed laulisid koorilaulu ja… aial oli suur silt “KES TELLIS KIVI?” Haa, haa, väga vaimukas. Pelgulinnal on vist Telliskiviga mingi kana kitkuda? Ma ütleks klassikaliselt, et ahh, nad on lihtsalt kadedad! 😀

Pärast laulukoori oli end valmis seadnud rahvariietes tädid ja Oscar teatas, et võibolla pole ikka päris meie koht. Pidime nõustuma. Mitte et rahvariiete vastu midagi oleks, lihtsalt…

Otsustasime Klausi sööma sõita ja sealt edasi kõik õnnestuski. Mingi hetk saadab sõbranna sõnumi, et kle lähed siis neile Uue Maailma päevadele v, et tal vist ka plaanis minna. Hea, et ta üle küsis ja kohale ei marssinud, mul oleks enda kui infoallika suhtes veits piinlik olnud. Ma: “Ahh, sul pole mõtet nii vara kohale minna, need on alles septembris!”

Foto: pexels.com

 

Bulgaaria maitsetu juust vs Eesti soe suvi

Bulgaaria maitsetu juust vs Eesti soe suvi

Lugesin täna juhtumisi Marimelli paari blogipostitust sellest, kuidas ta pärast nõmedat Malta reisi kohe uuesti puhkama kibeles ning valis viimase hetke odava Bulgaaria paketika.

Teadsin, et söök võib olla kehv, tuba väike ja vein sitt, aga tegelikkuses jagub mul selle kolmetärnika kohta väga palju kiidusõnu. /—/

Hommikusöögil on erinevad munavariandid, singid-salaamid, juustu, millel maitset pole, aga täidab kõhtu ikka, veits mozarellalik… /—/ 

Lõunaks luristan iga päev suppi (oleme siiani saanud kanasuppi ja frikadellisuppi ja kui soola juurde panna, kannatavad täitsa süüa). /—/

Koka ei maitse nagu koka, vaid nagu pepsipudeli pesuvesi. Vein on üllatavalt okei. Tundub selline lahjem, aga alati jääkülm ja hea.

Ausalt, iga inimese reisiootused ja lemmiksihtkohad võivad väga erinevad olla. Väga! Ja see on okei, aga arvestades, mis ma eile just kirjutasin, siis mulle päriselt ei mahu pähe, miks kibeleda praegu (kui Eestis on nii soe ja mõnus) kodust ära, kuhugi, kus oled arvestanud, et “söök võib olla kehv, tuba väike ja vein sitt”? 😀 Kibeleda RAHA EEST kuhugi, kus igapäevaselt supile soola peale pannes kannatab see isegi süüa, kus juustul pole maitset, aga noh, täidab kõhtu ju tegelt, ning kus tuleb juua kokavärvi pesuvett??? MIKS? Jumal, issand, MIKS?! 😀 See pole isegi mitte retooriline küsimus, ma tõesti tahaks teada, mis seal siis praegu paremat on kui Eestis? Veits vananenud roosteplekiline välibassein? Odav ja lahja jääkülm vein? Kas keegi võtaks vaevaks ja seletaks?

Ma ei tea… Mul endal ei ole küll siin praegu midagi, mis mind kodust ära ajaks. Just täna käisime lapsega jalutamas ja välikohvikutes päikest võtmas, nautisime superhead salatit ja pitsat, päris kokat ja kohvi. Ma ütlesin mõttes, aga tegelikult vist välju häälega 4-5 korda: “Issand, kui mõnus ikka…!” Uskumatu, kui palju ilm ja päike elu mõjutab!

PS: Ja mina, kes ma alati kannan jakki kaasas, ei vajanudki seda täna. Eile ka mitte.

9D6A03D2-597B-4E42-B513-CEC871A2E109
Kitsejuustu-peedi salat ja juustupitsa #boheem

 

 

 

 

 

 

Summertime

Summertime

Viimased aastad on mu meelest olnud kõik sellised, kus talv küll lõpeb ära, aga ei alga mitte kevad, vaid sügis – kõle tuul ja vihm ning sedasi juuni lõpuni välja ja tegelikult ikkagi päris sügiseni välja. Me oleme kõik viimased aastad jaanipäeval Itaalia erinevatesse piirkondadesse sõitnud, et lõpuks ka suve saada. See aasta on kuidagi hoopis teistmoodi – ei olnudki nagu kevadet, tuli kohe suvi. Niiiiii fantastilised ilmad, nii mõnus. Üldse ei ole sellist kannatamatuse tunnet, et tuleks juba suvepuhkus ja saaks reisile ja sooja ära.

Praegu oleks lausa kahju Itaaliasse või kuhu iganes sooja sõita. Tulin täna Balta turult mureleid ja herneid ostmast, kõndisin turuhoonest välja kodu poole ning pidin korra lausa seisma jääma, sest “Eestimaa oli nii ilus” ja SOE! No vaadake:

13B1D205-7C9B-4DD1-AFF8-69981E7596DE

On ju tsill! Selle soojaga on meil katuseterrass ka pea igapäevaselt kasutusel. Eile oli mul jälle väike sõbrannatamispidu pärast tööd. Meie läbulaud:

34300BCE-D3EF-4E91-AEC1-E64552EDA672

Kõhud olid nii tühjad, et “tegime Marimelli” ja sõime plastkarpidest. Tol hetkel oli nii suva, et siuke laga laual valitses. Sõime ja mõmisesime vaid…

Ma nüüd natuke isegi loodan, et jaanipäeval läheb ilm koledaks 😀 Sest me siis jälle Itaaliasse. Tegelikult ootan muidugi seda reisi, aga puhkust üldse ei taha. Tööl on nii äge! Koos minuga tuli meie meeskonda veel üks uus töötaja ning me omavahel päris tihti jahume, et appi, kui kift meil kõik ikka on ja kui kiftid me ise ikka oleme 😀 Aga noh, tuleb see “rist ja vaev” ette võtta juunis ja puhkusele minna ning Itaaliasse sõita 😀 Raske on, aga teeme ära!

PS: Eveliis on vist suurte soojade ilmadega tsüklisse langenud, sest ta on hakanud mulle KOGEMATA saatma Instagramis mingeid pilte. Ma kardan juba avada, kui jälle tuleb see teade, et Estonian…blaablaa (palun leia oma blogile lühem nimi!) on saatnud mulle pildi. Mingi aeg tagasi oli tal periood, kus ta mulle KOGEMATA messengeris helistas. No ikka tuleb ju selliseid perioode elus ette.

PS 2: Kuidagi koomiline oli täna vaadata, kuidas vingus näoga mutid Balti jaama turulettide vahel ringi sebisid ja omavahel pobisesid, kuidas nad tahavad EESTI maasikaid, need siin mingid Kreeka omad (veel rohkem vissis ilme!). Ma ei näinud Eesti maasikaid veel, aga Kreeka omi oli lademetes, mul on suht suva, mis maasikas on. Ma söön aasta ringi iga päev suvaliselt Rimist ja Selverist ostetud õunu, pirne, banaane, melonit ja muid vilju, mis see Kreeka maasikas hullem on. Praegu nad täitsa magusad ka. Kuna maasikas ei ole mul tegelikult üldse mingi lemmikmari, siis võibolla ei suuda ma sellesse marja maitsesse nii kirglikult suhtuda. Vanasti maal sõin iga suvi peenarde vahelt maasikaid, erilist suurt emotsiooni ei tekita. Aga vot murelid! Issand, lemmikud ever!

PS 3: Kui noored inimesed (nagu mina eks :D) mingeid lilli istutavad ja peenraid teevad, siis on kõik see nii cool ja lahe ja insta, aga kui vanemad teevad, siis on nagu, et ahh ämm või tädi või naabrimutt mässab jälle mingi aiamaal rohida. Kust see vanus läheb, mis hetkeni on cool ja insta kurke istutada ja mis vanusest on see juba mutilik?

PS 4: Korra sõitsime täna Noblessneri sadamasse, ehitavad seal hoolega, aga ikka pole kõik valmis. See maja on ikka vinge keset seda ehitust. Mulle täiega meeldib.

AFD365EA-B142-448E-BDC8-2C0C3BEE9161

Päise pildil on täna Klausi kohvikus tehtud pilt apelsinilimonaadist. Värvid! Värvid!

 

 

Hopsti

Hopsti

Panen juba mõnda aega tähele, et kui ma kellegagi ootamatult kontorihoone koridoriukse vahel või liftiuste avanemisel või lihtsalt kuidagi nurga tagant napilt kokku põrkan, ütlen ma valju hääle “HOPSTI!” Automaatselt. See on juba mulle endale naljakas, kuidas alati tuleb see sõna kontrollimatult üle huulte. Samas peaksin olema õnnelik, et ma sellises olukorras automaatselt “PÄRAK!” või “PÜHAISSARISTIKETAEVAS” ei karju. Aga kui aus olla, ega mul sellel teemal rohkem pikemalt kirjutada ei olegi, nii et pean teemat vahetama.

Kui laps oli väiksem, siis igapäevane nuhtlus oli saada ta õhtul (aga eks ka hommikul) hambaid pesema. Tänaseks on asi jõudnud nii kaugele, et vähemalt ei üllatu ta NII PALJU selle üle, et hommikul ja õhtul tuleks hambad pesta. Väike üllatusmoment on muidugi ikkagi säilinud. Aga mingi kõrgem võim vist karistab mind, sest nüüd on mul lisandunud veel üks, kelle hambaid õhtuti pesta. Ei, see ei ole õnneks Karl. Aga see on üks meie kassidest – Friskin. Kaaries või hambakatt või misiganes see on ründab halastamatult. Ja mina ei saa aru, miks kassidega ei või lihtsalt nii teha, et viid pärlipesusse ja saad vastu sellise kassi:

53f9321de449cb89a5831515e20ab1e2

Ei, selle asemel pean me iga õhtu kassi hambaid rämedalt beebihambaharjaga ja kassihambapastaga küürima ning pärast igemegeeliga määrima riskides iga jumala kord näpu kaotusega, kui talle seda suhu torkan. Minu kass naeratab hetkel vaid nii:

XX-Smiling-Cats-4__605

Ma tean, et mul sõbranna nüüd loeb seda ja minestab, sest ta hoiab suvel 2 nädalat mu kiisusid ja see hambapesu teema tuleb nüüd talle ka üllatusena, aga küll me midagi välja mõtleme. Õpetan selleks ajaks Friskini endal ise hambaid pesema vms 😀

Ma pean jälle täiesti teise teema võtma nüüd korraks… Meil on vaja töö jaoks fotot, kus oleksin peal mina ja lisaks veel midagi (keskkond või misiganes), mis illustreeriks hästi minu hobisid või muul moel minu isikut. Noh, kassid näiteks eksole… Kuigi mul oli mõte olemas, küsisin Karlilit ka, et kuule, mida ma võiks teha.

Tema: “Aa, see on ju lihtne – oled kodus diivanil ja magad.”

pexels-photo-269141

Head ööd siis, ma keeran kerra ära.

Tulemas uued koolitused

Tulemas uued koolitused

Vahel mõtlen, et tahaks ka kuulus blogija olla, siis ma saaks panna mingi kohviku kinni ja kutsuda inimesed teemaõhtule. Ei, sorry, koolitusele. Pilet oleks mingi… no ütleme 49 eurtsi, sama, mis Stingi või misiganes staari konterdil Saku Suurhallis või Lauluväljakul.

Nii, oletame, et see esimene tingimus on täidetud (kuulus olla). Siis ma oleks kohe probleemi ees – millest ma räägin, mis õpetussõnu mul oleks sellel koolitusel üldse jagada? No midagi ma suudaks ikka välja mõelda, et papp tasku saada. Näiteks…

Kuidas MITTE blogis massiliselt sisuturundust teha. 

Koolituse sisu: Me kõik teame, et see on raske – jogurteid ja majoneese pressib uksest ja aknast sisse. Aga uskuge mind, kõikidele küsimustele saame kohapeal vastused. Võta sõber ka kaasa. Loomulikult on oodatud kõik need, keda see teema päriselt huvitab, aga ka need, kes tahavad lihtsalt MIND näha.

Toimumise koht ja aeg: XXX kohvik ja XXX kuupäev.

Hind: Koolitus kestab 3h ja hind on ainult 49 eurot. Kiirusta, piletid piiratud koguses. Hinna sees on ka kohvipaus ja selfi minuga.

***

Kuidas mitte solvuda.

Koolituse sisu: Tänapäeva arvamusühiskonnas on väga keeruline stoiliseks jääda. Kõik ju tahavad sind maha teha, sind halvustada ja kiusata. Terve päev kestev koolitus (sest vaid paari tunniga nii suurt teemat läbi ei võta) annab sulle täiesti uue jõu eluga edasi minna. Päeva esimeses pooles teooria. Päeva teises pooles praktika (kõik osalised saavad jagada kriitikat ja proovida mitte solvuda, parimad pärjatakse diplomi ja imala kiitusega).

Toimumise aeg ja koht: XXX kohvik ja XXX kuupäev.

Hind: Koolitus kestab 8h, hind 149 eurot. Hinna sees on lõunapaus ja praktilised nõuanded ja soovitused.

***

Kuidas mitte paksuks minna.

Koolituse sisu: Koolitus on praktiline õppetund, mis kestab terve päeva. See on täiesti uus lähenemine tahtejõu kasvatamisel. Osavõtjad pannakse ümmarguse laua taha, mis on täis erinevaid ahvatlusi – rasvaseid kanakoibi, torte, komme, limonaadi ja veini, pitsat, ribisid ja burgereid. Laua taga istutakse terve päev ja lihtsalt vaadatakse neid toite, suhu midagi panna ei tohi. Koolitus on lõunapausita! Pakutakse vett. Koolitust viin läbi ise ja söön osalejate ees kõikvõimalikke isutavaid asju. Päeva lõpus selfivõimalus.

Toimumise aeg ja koht: XXX restoran ja XXX kuupäev.

Hind: Koolitus kestab 8h, hind 125 eurot. NB! Koolitus on eelregistreerimisega: palun teada anda, mis on kellegi kõige suurimad ahvatlused, siis teab restoran, mida ette valmistada. 

Foto: pexels.com